Oma loomingus naaseb ta sageli ühe sõna juurde – see on „kooseksisteerimine“. Tema silmis on kõik, mis meid ümbritseb – iga lilleke, elusolend, paik ja digitaalne asi – mõjutatud kõige muu ümbritseva poolt ning just niisugustest seostest elu koosnebki, inimkond, loodus ja isegi masinad on mõeldud üksteise kõrval koos elama.
Cho püüab alati oma kujutlustes sündivat ilu jäädvustada. Ta soovib kujutada inimeksistentsi oma põlvkonna vaatepunktist ning nii tema inimeste kui lillede portreed peegeldavad Korea kultuuri mitmetasandilisust ja vastandite harmoonias peituvat ilu. Sageli kasutab kunstnik oma tööd liblikaid ja väga mitmesuguseid lilli ning tema stiili ja visuaalset keelt tuntakse just nimetatud motiivide kaudu. Lilled sümboliseerivad rahulolu ning harmooniat ja ühtsust loodusega. Ühtlasi meenutavad need motiivid ka vaatajale, kuivõrd oluline on keskkonda kaitsta ja sellega tasakaalus elada.
