Näituseruumides nihestatakse inimese ja looduskeskkonna vahelisi piire, kaasates nii kriitilisi kaasaegseid kunstnikke kui ka teoseid Eesti Kunstimuuseumi kogudest, mis räägivad kaasa liigirikkuse, mitmekesisuse, kaasliikide, sõltuvussuhete, ökoärevuse ja jätkusuutlikkuse mõistekimpude all.
Astudes dialoogi Eesti Kunstimuuseumi teostega pakuvad nii kaasaegsed kunstnikud kui ka vanad meistrid vaatajale mõtteainet: milline looduskeskkond ümbritses inimest erinevatel sajanditel, kuidas kunstnikud on suhtunud keskkonda ning kuidas on see suhe teisenenud muutuvates keskkonnatingimustes. Mitmed tõlgendused lähtuvad just isiklikust suhtumisest tarbimisse ning materjalikasutusest, soovides leida helgemaid tulevikustsenaariume.
Näitus on valminud ka tegijate enda kohanemisel: kõik olemasolevad teosed ja kujunduslikud elemendid on varem loodud või osaliselt mugandatud, taasavastatud ning paigutatud uude keskkonda.
Üks näituse eesmärkidest on mõelda ka jätkusuutliku kureerimise ja kultuuritööstuse peale (vähene kulu ja tootlikkus, olemasolevad teosed, aeglane transport), aidates sel moel muuta kultuurisektorit jätkusuutlikumaks.
Meeskond
Kuraatorid: Madli Ehasalu, Triin Metsla
Kunstnikud: Sophie Durand, Elo-Reet Järv, Sandra Kosorotova, Kärt Ojavee, Uku Sepsivart, Denisa Štefanigová, Paco Ulman, Kristina Õllek
Kujundaja: Siim Karro
Graafiline disain: Tuuli Aule
Näituse meeskond: Anu Allikvee, Aleksander Meresaar, Aleksandra Murre, Kerttu Männiste
Haridusprogrammid: Ilona Kroon, Eneli Raal, Berta Vahtra
