Kas on võimalik luua vormi, mis on tähendusrikas, huvitav ja samas ajas vastupidav, kestev, igavene? Kas saab luua midagi jäädavat inimeste maailmavaateliste kisklemiste tõttu? Või on ainus kindel asi siin ilmas muutumine? Kas keerukujud on skulptorid loojatena, nende looming või nende loomingu vaatajad, ühiskond?
Osalevad skulptorid: Aime Kuulbusch, Mare Mikof, Mari-Liis Tammi, Hille Palm, Ellen Kolk, Tiiu Kirsipuu, Terje Ojaver, Jüri Ojaver, Tõnis Paberit, Georg Kotter, Ivan Zubaka, Paul Rogers, Rait Prääts, Vergo Vernik, Leena Kuutma, Airike Taniloo, Airi Luik, Gea Sibola Hansen, Anne Rudanovski, Eneken Maripuu, Elo Liiv, Paul Mänd, Art Allmägi, Rait Pärg, Per William Petersen, Piret Meos, Toomas Altnurme, Silja Truus, Mari Hiiemäe, Ines-Issa Villido, Tauno Kangro, Liina Stratskas, Johannes Luik, Ahti Seppet, Jaak Soans, Tõnu Smidt, postuumselt Elin Tober (1942-2020).
