Daumier oli demokraat ja vabariiklane, kes seisis nõrgemate poolel ja ei kartnud rünnata ei ebaõiglaseid riigimehi ega nende tugisambaid – rikast kodanlust, kirikut, kooli ja kohtuvõime. Neil teemadel oli ta terav ja jõuline, ent inimlikesse nõrkustesse suhtus pigem mõistva naeratusega.
Daumier’ karikatuurid, mis ilmusid peamiselt satiirilistes väljaannetes nagu La Caricature ja Le Charivari, peegeldavad hästi nii kunstniku vaateid kui ka kogu ajastut. Kuigi võitlus vabariigi ning demokraatlike õiguste ja vabaduste eest oli Daumier’le kõige südamelähedasem teema, piiras tema kunstilist vabadust ja pilapiltide teemavalikut range tsensuur. Seetõttu moodustavad tema loomingu põhiosa „ohutud“ karikatuurid, mis heidavad nalja Pariisi ülerahvastatuse, inimlike puuduste, kohaliku kultuurielu ning peresuhete üle. Siin väljapanekus on need koondatud üldnimetuse „Suurlinna tuled“ alla. Omaette teemana lisandub „Suverõõmud“ pariislaste meelelahutustest nii maal kui ka linnas. Teosed, mida näitusel koondab rubriik „Poliitilised grimassid“, ilmusid ajakirjanduses poliitiliselt liberaalsematel perioodidel. Nii näeme siin julgeid šarže Prantsuse poliitikutest ja torkeid Prantsusmaale vaenulike riikide valitsejate suunas. Neile lisanduvad päevapoliitiliste sündmuste pildilised kommentaarid, mis avaldati 1102-osalise hiigelsarjana „Uudised“, ja „Antiikajaloo“ sarja visuaalne satiir, mis on suunatud antiiki ülistava konservatiivse peavoolu pihta.
Kuigi Eestis on Daumier’ karikatuure mitmes muuseumis, sealhulgas Eesti Kunstimuuseumile kuuluvas Johannes Mikkeli kollektsioonis, on käesolev näitus Eestis esmakordne võimalus tutvuda selle suure kunstniku loominguga põhjalikumalt.
Kunstikogumisele pühendatud Mikkeli muuseumis eksponeeritud teosed pärinevad Eesti suurimast Daumier’ graafika erakogust, mis kuulub Rolan Paul Firnhaberile (snd 1936 Indianapolises). Firnhaber on USA kultuuriloolane, antropoloog ja ürgaja kunsti uurija, kellel on Chicago ülikooli doktorikraad võrdleva religiooni ja mütoloogia alal. Ta on uurinud põlisrahvaste uskumusi, šamanismi ja surmakultuuri ning kaljujooniseid. 2010. aastal asus ta elama Viljandisse. Tema sõnul on tal „au elada rahva seas, kes siiani hoiab kõrges hinnas oma pärandit, selle tähendusi ja oma lugusid.“
Meeskond
Kuraator: Anu Allikvee
Näituse kujundus: Liina Siib
Graafiline disain: Külli Kaats
Toetaja: Prantsuse Instituut
