Püüan looduse ilmeid sümbol-figuraalselt, otsin pärimust aastaaegade vaheldumisest, luues silla minu erinevate kultuuriliste ja esteetiliste tõmmete ühenduseks. Kuigi mul on olnud keeruline luua tähenduslikku ja sügavat sidet mu oma, eesti rahvuskultuuriga, olen imetlenud kunstnikke ja loojaid, kes ammutavad omaenda ajaloost ja pärimusest. Soovin käia sama teed, kuid ometi olen kaua otsinud seda, mis sirguks mu oma mullast. Ilu-meeleliselt olen ju köidetud erinevate idadega – lähis-ida, kesk-ida, kaug-ida, lõuna-ida…
Hiljaaegu taipasin, kuidas oma lättest lähtuda. Olen imehell ilmastikule ja ümbruskonnale – vahelduv ilm ja aastaaeg on nagu pärimus ise. Loodus ongi pärimus! Igal metsal, igal ilmastiku nähtusel, ilmataadil on oma nägu. Joonistan ja maalin neid ilmeid. Kui sügaval need looduse-elemendid on juurdunud meie teadvuses ja alateadvuses, unenägudes… Sünergia eesti looduse rahu ja muutlike ilmakeste vahel. Aastaaegade vahetumine kingib meile hulga tundelisi ja meelelisi värvinguid ning nõnda silmitsengi ümbritsevat õhku ning loodusväe kulgu läbi müstiku pilgu.
Kaia Otstak (snd 1987) on maalikunstnik, illustraator, performance-kunstnik ja filosoofia magister. Bakalaureuse- ja magistrikraadi omandas Tallinna Ülikoolis filosoofia erialal. Otstakil on olnud isiknäitusi (2022 Raplas, 2017 Pärnus ja Valgas, 2015 Tartus, 2014 Võrus) ja ta on osalenud ühisnäitustel, esinenud rahvusvahelistel üritustel (2015 Helsingis, Vilniuses), tema artikleid ja illustratsioone on avaldatud erinevates eriajakirjades, ajalehtedes ja raamatutes. Otstakki huvitab filosoofiliste küsimuste ja müstika väljendamine. Ta kujutab sümbol-figuratiivselt loodust ja aastaaegu.
Näitus jääb avatuks 1. märtsini.
