Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioon tutvustab Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti paremikku – peamiselt Lääne-Euroopa ja Vene maali, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti 16.–20. sajandist. Koos kunstiteoste esitamisega tutvustab väljapanek ka nende valmimise kunstiajaloolist tausta ja muuseumi kogusse jõudmist. Kuna Kadrioru lossi ajaloolistest interjööridest ei ole peale pidusaali peaaegu midagi säilinud, siis on ruumide kunagised funktsioonid ära märgitud iga saali väljapanekut tutvustavates tekstides. Ekspositsioon on jaotatud vastavalt rahvuslikele koolkondadele, neist moodustavad kaks suuremat osa – Madalmaade kunst ja Vene kunst – ülevaatlikuma terviku, teiste maade kunst on esindatud üksikute huvipakkuvate teostega erinevatest perioodidest ja suundumustest.
Madalmaade kunst
Madalmaade kunsti püsiekspositsioonis annab tooni 17. sajand – Madalmaade kunsti kuldaeg. Just siit leiab Eesti Kunstimuuseumi kogude kõige esimesed teosed: Pieter Breughel noorema ateljee maalid „Pruudi saatmine kirikusse“ ja „Andide toomine“, mis jõudsid muuseumisse 1919. aastal ning kannavad kogunumbreid EKM VM 1, EKM VM 2. Üks Eesti väärtuslikumaid 16. sajandist pärinevaid kunstišedöövreid, Hieronymus Boschi ringiga seonduv maal „Kaubitsejate väljaajamine templist“, on olnud rahvusvahelise uurimisprojekti keskmeks. Samuti leiab väljapanekust Jacob Jordaensi, Leonhard Brameri, Maerten de Vosi, Philips Wouvermani, Bartholomeus van der Helsti teoseid.
Saksa kunst
Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsiooni vanimaks teoseks on reformatsiooniaja juhtiva kunstniku Lucas Cranach vanema töökojast pärinev „Saksi kuurvürst Johann Friedrich Õilsameelse portree“ 16. sajandi keskpaigast. Väljapanekus domineerib portreekunst, mida esindavad 17. sajandi tunnustatud ja produktiivne portreemaalija Benjamin Block ning 18. ja 19. sajandi vahetusel balti aadli ja jõuka linnakodanluse seas üliedukas valgustusaja saksa portretist Anton Graff, kelle maalid Õisu mõisnike von Sieversite abielupaarist väljendavad ajastu nägemust naiselikkusest ja mehelikkusest ning kuuluvad kunstniku loomingu paremikku.
Itaalia kunst
Itaalia maalikunst on püsiväljapanekus esindatud Bernardo Strozzi, Francesco Trevisani, Tommaso Salini, Andrea Vaccaro jt peamiselt 17. sajandi kunstnikunimede kaudu. Annibale Carracci ateljee teos „Püha Stefanuse martüürium“ esindab oma idealiseeriva kujutuslaadiga Rooma barokk-kunsti klassitsistlikku ja akadeemilist suunda. Valdavalt iseloomustab aga eksponeeritud teoseid karavadžistlikus laadis tugev valguse ja varju kontrast ning jõuliselt plastiline vormikäsitlus. Pietro Tenerani portreebüst vürstinna Zinaida Volkonskajast on ühtaegu väärikas ja tundlik näide klassitsistliku kunsti ideaalse kehalise ja hingelise ilu otsinguist.
Vene kunst
Vene kunsti väljapanek algab 18. sajandi esindusportreedega vene maalikunsti rahvusliku koolkonna rajajatelt Fjodor Rototovilt ja Dmitri Levitskilt. Euroopa kunstiõppeasutuste eeskujul loodud Peterburi Kunstide Akadeemia suunda esindab Aleksei Jegorovile omistatud maal „Püha Eliisa imetegu“. Maastikumaali osatähtsuse kasvu illustreerivad Ivan Aivazovski ja Aleksei Bogoljubovi meremaastikud. Esindatud on Vene realistliku kunsti olulisimad meistrid – Ivan Kramskoi, Ilja Repin ja Ivan Šiškin. 20. sajandi alguse modernistlikke suundumusi kajastavad Konstantin Korovini, Kuzma Petrov-Vodkini ja Sergei Vinogradovi maaliteosed. Venemaa portselani- ja klaasimanufaktuuride toodangut, erinevaid ameteid ja Venemaa rahvaid kujutavatest figuurisarjadest agitportselanini, saab uudistada tarbekunstile pühendatud ruumis.
