Graafik Evi Tihemetsa isikunäitus „Jalutuskäik iseendaga“ toob vaataja ette 70 eriilmelist teost autori sama pikalt loometeelt. Väljapanek keskendub kunstniku rännakutele enda sees ja ümber. Teosed avavad vaatajale mõtlemapanevaid ja sügavaid teemasid, aga pakuvad ka lusti ja helgust. Nagu kunstnik ise armastab öelda: kõike peab nautima ja igast asjast rõõmu tundma.
Evi Tihemets kuulub 1950. aastate lõpu uuendusmeelsete graafikute põlvkonda ja on tuntud kui värvi tooja Eesti graafikakunsti. Aastakümnete jooksul on Tihemets kasutanud erinevaid tehnikaid: litograafiat, söövitust, pehmelakki, segatehnikat ja kollaaži. Tema loomingut võib vaadata kui kunstniku maailmakogemise peegeldust pildilises keeles, kust ei puudu ka vihjed ühiskondlikele probleemidele, samuti vabaduse ja religiooni teemad. Ülevaatenäitus „Jalutuskäik iseendaga” keskendub kunstniku rännakutele enda sees ja ümber.
Evi Tihemets on sündinud 1932. aastal Tapal. Seal veetis ta rõõmsa lapsepõlve koos vanemate ja endast nooremate kaksikvendadega. Evi on ennast kirjeldanud elava, seiklusi otsiva lapsena, kel õnnestus ootamatutest olukordadest siiski kenasti välja tulla. Loodus ja pikad jalutuskäigud metsa marju korjama olid Evi lapsepõlve oluline osa. Kuigi see oli hirmutav ja räägiti, et metsas on hunte, käis Evi seal uitamas ka üksi, hirmu peletamiseks kõva häälega lauldes. Lisaks seiklustele pakkus mets turvalist paika, kuhu pere sai sõja ajal varjuda. Näitusel ongi vaadata lapsepõlvemälestustest inspireeritud metsateemalised joonistused ja kollaažid – loomingu kõige hilisemad tööd selles väljapanekus.
Aastal 1951 alustas Tihemets õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal. Õpingute ajal ja hiljem noore kunstnikuna sai Tihemets võimaluse käia loomingulistes komandeeringutes toonase Nõukogude Liidu eri piirkondades. Tihtipeale viisid need rännakud kunstnikke looduslikult põnevatesse ja eksootilistesse paikadesse. Loodus on kunstniku jaoks olnud rahu allikas ning selle motiive leiab kogu tema loomingust. Ent juba 1960. aastatel võib Tihemetsa töödes näha ka murelikku keskkonnateemade käsitlust. Teadusekspeditsioonidel objektide ülesjoonistajana tutvus Tihemets etnoloog Ants Viiresega, kellega nad 1968. aastal abiellusid. Kooselust ja -reisidest on inspireeritud soomeugri kultuuriruumi mõjutustega süngevõitu „Hõimlaste varjud“ ja ürgajahõnguline „Mütoloogiad“.
Näitusel on väljas ka Tihemetsa väikeseformaadilised graafilised lehed, mida võib vaadata kui kunstniku pildilist päevikut, mis oma vormi tõttu on intiimne ja lubab vaataja üsna lähedale.
„Olen selle näituse üle väga õnnelik ja see on huvitavalt kokku pandud. Ma olen väga rahul, et see näitus toimub just siin ja praegu,“ ütles Evi Tihemets näituse avamisel.
