Analüütilises psühholoogias on Varju mõiste puhul tegemist isiksuse poolt
hüljatud või vastuvõetamatute aspektide, meie identiteedi kõigi allasurutud osade kogumikuga.
Eva Lepik on öelnud, et Vari ei ole hea ega halb, ta on neutraalne ja ta äratatakse üles elus toimuvate sündmustega. Teatud inimesed ja suhted võivad vajutada meie Varju päästikule. Seejärel käivitub meis osa, millest me ei pruukinud varem teadlikud olla. Enamasti juhtub nii, et eitame meile avanenud tundmatut külge endas ja teeskleme, et seda pole olemas. Kuid, kui jätta kõik need agressiivsed impulsid, tabuks peetavad kujutlused, häbiväärsed kogemused, kõlblusetud tungid, hirmud, irratsionaalsed soovid, vastuvõetamatud seksuaalihad eitavasse varju, hakkavad need alateadlikult meie elu juhtima. Varju integratsioon sõltub enese osade täielikust aktsepteerimisest.
Viimased kolm aastat olen teinud, vahelduva eduga, intensiivset varjutööd,
et enda jaoks lahti mõtestada individuaalseid ja kollektiivseid mustreid. Selle varjutöö käigus olen mõistnud kollektiivse tervenemise vajalikkust. Selleks, et saaksime kollektiivselt terveneda tuleb esmalt teadvustada ja mõtestada oma individuaalset elukogemuste pagasit. Endale ausalt otsa vaadates saame näha, et paljud neist negatiivsetest harjumustest ja käitumismustritest, mis on varem olnud meie toimetuleku psühholoogilisteks kaitsemehhanismideks on praeguseks hetkeks oma aja ära elanud. Selleks, et saaksime elada iseendaga tasakaalus täisväärtuslikku elu, lasub meil kõigil individuaalne kohustus ja vastutus oma negatiivsed harjumused ümber kujundada eluterveks hoiakuks iseendasse ning ümbritsevasse maailma. Läbi enda varjukülgede integreerimise saame võimaluse ennast kui tervikut armastama õppida ja aktsepteerida.
Näitusel olevad teosed võivad esmapilgul mõjuda süngelt ja eemaletõukavalt.
Nendest peegelduvad hirm, valu ja läbielamised võivad meid kõiki ootamatult tabada ning selle kontsentreeritud ehedusega võib olla raske silmitsi seista. Samas, andmata teostele hinnangut, vaid tunnetades neid neutraalselt ja rahulikult, saab ka vaatajas alata puhastumise ja vabanemise protsess. Kõik sellel näitusel olevad teosed ongi loodud eesmärgiga transformeerida kogu vananenud negatiivne, mis meid enam ei kanna ja ei teeni, millekski uueks ning toetavaks. Näiteks kaastundeks, mõistmiseks, vabastavaks emotsiooniks või värskeks alguseks. Pärast puhastusprotsessi saame ise valida, millist elu soovime endale luua ning mida uut oma ellu kutsuda.
Ingmar Roomets (1995) on isikupärase naivistliku pilgu ja jõulise ekspressiivse käekirjaga noor kunstnik. 2019. aastal alustas Roomets õpingutega Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallase maaliosakonnas. Samal aastal liitus ta Tartu vanalinnas tegutseva Umbra ateljeega ja alustas näitusetegevusega. Alates 2022. aastast on Roomets ka Tartu Kunstnike Liidu liige.
