Eksponeeritud kunstiteostele tähenduse andmine jääb igaühe enda teha. Siiski annab Illimar Paul vihje, soovitades kuulata progressiivroki ansambli Moody Blues laulu The Best Way to Travel. Laulu läbivaks teemaks, nagu pealkirjastki selgub, on rändamine, ning väidetakse, et parim viis rännata on oma mõttejõul. Rändamine pole aga pelgalt teema, vaid kajastub ka helipildis. 1968. aastal loodud laulu The Best Way to Travel üheks huvitavaks eripäraks on oma ajastu kontekstis nn ping-pong kaja – heli, mis liigub edasi-tagasi, vasaku ja parema kõrva vahel, luues kuulajale helirännaku illusiooni.
Illusioon on keskne ka Illimar Pauli kunstis. Näiteks akvarellidel Kadaka unenäod I.–IV. 2024. avaneb salapärane maailm, kus iga kujutatud okas ja mari on kui omaette väike kosmos, mis kutsub rändama sissepoole, kadaka kireva ilma sügavustesse. Need akvarellid loovad võluva psühhedeelse efekti. Meelelisele rännakule kutsuvad ka teised pildid, nagu 2025. aastal loodud joonistus vanast ploomipuust Saaremal või vaade Hispaania linnale Granadale. Kujutatu moodustub põnevast faktuurist: väikestest joontest, mis risiti-rästi, kaarjad või laineliselt looklevad. Alles eemalt vaadates hakkavad jooned meenutama tuttavaid objekte, nagu puid ja hooneid ning loodus- ja linnamaastikku. Tühjus nende joonte kõrval võib aga mõjuda avara taevana. Need on tehnilise täpsusega loodud illusioonid. See on optilisus kunstis, mis ongi meelepete: see, mis silmale meenutab puud, on tegelikult ohtrate joonte rägastik.
Illimar Paul ütleb oma näituse temaatika kohta, et selles põimuvad kaks reisimise viisi: nendeks on reisimine reaalses maailmas, mille eeskujulikuks näiteks on realistlik maastik, ja reisimine mõtetes, mis avaldub kõige selgemini abstraktses fantaasias. Ent ka realistlik maastikupilt on mingil määral fantaasia tulemus, kunstniku omapärane tõlgendus kujutatud kohast.
Kunstniku joonistused ja maalid on tema enda sõnul loodud nii mälupildi kui ka foto põhjal, mis on juba eelmise sajandi algusest alates olnud tavapärane meetod maastikumaali tegemiseks. See tähendab, et sobiv hetk ja huvitav vaatenurk jäädvustatakse fotole, millele järgneb stuudios kunstiteose loomine – peen käsitöö. Illimar Paul on eelkõige hinnatud oma meeleoluka kujutamisviisi ja tehnilise osavuse tõttu. Tema eripäraks on pühendumus detailidele, joonte ja värvi suurepärane komponeerimine ning lisaks optilised mängud, isegi sürrealism.
Illimar Paul (sünd. 1945) on armastatud ja tunnustatud Eesti kunstnik, kelle looming hõlmab eeskätt vabagraafikat (sh siiditrükk ja linoollõige), kuid tegutsenud on ta edukalt mitmel kujutava kunsti alal. Enam kui 50-aastase karjääri jooksul on ta viljelenud ka näiteks akvarelli, (tuši)joonistust ning eksliibrist. Oma kunstiteostega on ta osalenud enam kui 400 näitusel nii kodumaal kui ka välismaal, esimene näitus toimus 1969. aastal. Alates 1975. aastast on Illimar Paul Eesti Kunstnike Liidu liige, 2017. aastast auliige.
Illimar Paul õppis aastatel 1966–1968 graafika kateedris Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (praeguses EKA-s). Seejärel siirdus Saksamaale Leipzigi Kõrgemasse Graafika- ja Raamatukunsti kooli, mille lõpetas 1971. aastal raamatukunsti ja tarbegraafika erialal. Peamiselt on ta töötanud vabakutselise kunstnikuna, kuid lisaks õpetanud raamatukujundust ja tüpograafiat ERKI-s (1972–1979) ja EKA-s (1999–2021). Samuti on ta töötanud Eesti Kunstnike Liidu juhatuse sekretärina (1982–1987).
Tekst: Lola Annabel Kass
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
