Näitusel avaneva poolsajandi sisse jäävad aastad, mil kotitööstus arenes väga kiirelt. Leiutati uuenduslikke tehnilisi lahendusi, lisandus uusi kotitüüpe ja -stiile ning juurutati tänapäevani kasutusel olevaid disainiprintsiipe. Väljapanek keskendub Eestis kantud ja valmistatud käekottidele. Näha võib ajaloolisi haruldusi alates 19.-20. sajandi vahetusest, mil käekott kui igapäevane tarbeese ja selle kõikjal kaasas kandmine alles hakkas levima, kuni näidisteni II maailmasõja järgse seisaku aastatest. Selleks ajaks olid kotid küll muutunud hädavajalikuks tarbeesemeks, kuid nende kujundus toetus eelmiste kümnendite saavutustele. Oma pitseri vajutas kotidisainile materjalide nappus ja kehv kvaliteet, mida üritati varjata rohkete mustrite ja robustsuseni lihtsustatud lahendustega.
Näitusel on välja pandud 100 käekotti, millest neli on valminud Eduard Taska töökojas. Samuti on võimalik tutvuda esemetega, mida kottides kaasas kanti. Nii saab ühe koti sisu näitel ettekujutuse iga kümnendi käekottide kasutusviisidest: mida sisaldas endas daami pärastlõunakott, mida õhtukleidi juurde kantav ridikül või hoopis rannakott.
Näitusel eksponeeritavad kotid pärinevad Tallinna Linnamuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Pärnu Muuseumi, Narva Muuseumi ja Virumaa Muuseumide, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi ja Rannarahva Muuseumi kogudest ning Jaana Päeva erakogust.
Näituse meeskond:
Kuraatorid: Jaana Päeva, Tina Timonen ja Triinu Tuvi-Kusterle
Projektijuht: Maris Rosenthal
Kujundus: Malle Jürgenson ja Krista Lepland
