Kuraatoritekst näitusele „Heliseva valguse kirjad”
Osalevad kunstnikud: Aune Taamal, Riina Grethiel Leppoja, Evar Riitsaar
Näituse moto: Kiri ei ole üksnes informatsioon, vaid kogetav jälg vibratsioonist, mis jääb teadvusesse, kehasse ja ilmaruumi.
„Heliseva valguse kirjad” on näitus märkide, sümbolite ja arhetüüpide keelest, mida pole vaja analüüsida, vaid vahetult kogeda. Siin kohtuvad geomeetrilised vormid, sakraalsed sümbolid, pärimuslikud ornamendid ja intuitiivselt sündinud mustrid – mitte dekoratsioonina, vaid keelena, mis eelneb sõnadele. Need on märgid, mis ei selgita, vaid loovad resonantsi üksikisiku ja suurema terviku vahel. Ka vormid ei jutusta oma lugu lineaarselt, vaid avavad mõõtmatu ja mitmekihilise tajuruumi, kus nähtav valgus avardub puhtaks ja kõikehõlmavaks teadlikkuseks, kus kuuldavad helid kannavad meid kirjeldamatusse vibratsioonide maailma ning kus kiri ei ole üksnes informatsioon, vaid kogetav jälg vibratsioonist, mis jääb teadvusesse, kehasse ja ilmaruumi.
Näitusel esinevate kunstnike loomingus ei ole ornament kaunistus ega viide minevikule.
See on mälu, mis elab edasi olevikus. Pärimuslikud mustrid, sakraalne geomeetria ja arhetüüpsed kohalolekud ilmuvad siin kui universaalsed struktuurid – kosmiline keel, mille kaudu inimene on alati püüdnud suhestuda nähtamatu korraga.
Näitus „Heliseva valguse kirjad“ kuulub metamodernistliku sakraalkunsti ruumi.
See on kunst, mis asetub väljapoole postmodernistlikku irooniat ja fragmentaarsust. Siin ei dekonstrueerita tähendust, vaid taastatakse suhe tähenduse süvakihtidega. Siirus ei ole naiivsus, vaid olemise ehedus. Ilu ei ole põgenemine, vaid vastutus Elu enese ees.
See näitus ei esita mingeid absoluutseid väiteid ega nõua tõlgendusi. Helisevate ja ülendavate märgikirjade rütmides luuakse ruum, kus vaataja saab kogeda iseennast. See on ruum, kus puudub vajadus iseenda analüüsimiseks, sest võimalikuks saab lõdvestumine oma olemuse avarama kohalolekusse.
Need tööd ei küsi: „Mida sa arvad?”
Nad küsivad: „Kas sa mäletad, kes sa oled?”
Näitus „Heliseva valguse kirjad“ on kutse peatuda, häälestuda ja meenutada – et vorm kannab alati ka mõju, et märk jätab alati ka jälje ning et kunst võib avada ruumi, kus valgus taas helisema hakkab.
***
Aune Taamal (snd 1963)
Aune Taamal on tekstiilikunstnik, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tekstiilikunsti eriala. Õpingute ajal spetsialiseerus ta kangastelgedel kudumisele, kuid on hiljem oma loomingus liikunud erinevate tekstiilsete tehnikate ja materjalide suunas, otsides väljendusviise, mis oleksid kooskõlas intuitiivse loomeprotsessi ja sisemise rütmiga.
Taamali loomingut iseloomustavad õhulisus, läbikumavus ja kihilisus. Ta töötab sageli läbipaistvate tekstiilsete materjalidega, mille abil loob mitmekihilisi ja ruumilisi installatsioone. Kunstnik kasutab kangaste lõikamist, sulatamist ja teisendamist, ühendades neid tikkimise, värvimise ja kollaažiga. Nii sünnivad teosed, mida võib võrrelda tekstiilsete maastikega – ruumidega, kus kohtuvad kaos ja kord, harmoonia ja atonaalsus.
Oluliseks inspiratsiooniallikaks on kunstnikule muusika, millega ta on nooruses süvendatult tegelenud. Taamali töid on eksponeeritud näitustel Eestis ja välismaal. Ta on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Tekstiilikunstnike Liidu ja Stuudio 22 liige ning töötab galeristina Lühikese Jala galeriis.
—
Riina Grethiel Leppoja (snd 1967)
Riina Grethiel Leppoja on kunstnik ja kuraator, kes kuulub Tõnis Vindi loodud kunstnike rühmitusse Studio 22 ning on Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1993. aastast. Hariduselt on ta ajaloolane (MA, Tartu Ülikool) ning on aastakümneid uurinud erinevaid usundeid ja kultuuritraditsioone ning nende visuaalset ja mütoloogilist märgikeelt.
Tema looming ühendab geomeetrilisi sümboleid, kultuurilisi märgisüsteeme ja meditatiivset kujundikeelt. Kunstniku tööde keskmes on puhta teadvuse ja muistse tarkuse kokkupuutepunktid ning küsimus, kuidas erinevate traditsioonide sümboolika võib avardada inimese tajupiire ja teadvuse potentsiaali.
Leppoja töödes põimuvad individuaalne märgikeel ja universaalsed sümbolid, millest sünnivad kujundilised narratiivid ja geomeetrilised struktuurid. Lisaks kunstiloomingule on ta mitme raamatu autor, kirjastuste Valgusesaar ja Tähetulv kaaslooja ning viib alates 2001. aastast läbi seminare ja meditatsiooniretriite.
—
Evar Riitsaar (snd 1968)
Evar Riitsaar on seto kunstnik, ehtekunstnik ja kultuuritegelane. Ta sündis Obinitsas ning omandas 1995. aastal Tallinna Pedagoogilises Instituudis kunstiõpetaja kutse. Riitsaare loominguline tegevus hõlmab mitmeid kunstivaldkondi, kuid kõige tuntum on ta hõbesepa ja sõlgede meistrina.
Tema töödes põimuvad seto ornamentika, traditsiooniline käsitööoskus ja isikupärane kujundikeel. Alates 2006. aastast on ta tegutsenud aktiivselt ehtekunstnikuna, luues suuri sõlgi ja teisi ehteid, mis on jõudnud nii erakogudesse kui muuseumidesse. Lisaks ehtekunstile tegeleb Riitsaar maalikunsti ja graafikaga.
Ta on täiendanud end fresko- ja dekoratiivmaalingute alal Veneetsias San Servolo õppekeskuses, õppinud Tõnis Vindi Stuudio 22 juures ning osalenud metallehistöö kursustel Eesti Kunstiakadeemias. Tema teoseid on eksponeeritud näitustel Eestis ja välismaal. Lisaks kunstiloomingule on Riitsaar aktiivne seto kultuuri kandja muusiku, näitleja ja galeristina.
