Näitus koosneb Panamas Armila külas 2022. aastal kunstiresidentuuris loodud materjalidest ja skulptuuriideedest ning seda täiendab vihmametsa fotoseeria, mis valmis tänavu jaanuaris Costa Rica residentuuris. Kunstnik toetub oma töödes Jacques Lacani „Objekt väike a“ ideele, mis esindab iha igavest täitmatust. Näituse esimene, digitaalne osa on toores ja robustne reisidokumentaal. Armila küla asub rikkaliku taimestikuga tihedas vihmametsas, mis peidab peale loomade ja lindude ka eri liiki ebaseaduslikke ja ebainimlikke tegevusi, nende seas narko-, looma- ja inimkaubandust ning migratsiooni. Kuna Armila küla, selle elanike ja nende kaasabil piirkonda läbiva illegaalse migrantidevoo avalik salvestamine oli keelatud, koosneb foto- ja videomaterjal varjatult jäädvustatud n-ö kontrollimatutest kadreeringutest, mis on hiljem filtreeritud läbi kunstniku kogemuste, materjalikäsitluse ja tõlgenduste.
Teise osa moodustab fotoseeria „Real on Not“, mis mängib tõe väänamise ja visuaali illusiooniga ning rõhutab iha ja täitmatuse olemust. Seda täiendab isikliku elemendiga fotomuinasjutuline seeria „Monteverde“, mis suunab mõtted düstoopilise ürglooduse konstruktsioonile ning illustreerib ootuste ja lootuste täitmatust džunglielu, loodusega koos eksisteerimise ja metsiku vabaduse otsingutel. Ühtlasi peegeldab fotoseeria kättesaamatut müstitsismi ühes kunstniku igatsusega metsa ürgsuse, kuuluvuse ja juurte järele.
Näituse viimane osa, skulptuuriinstallatsioon, mõtiskleb sõltuvussuhete ja parasiitluse üle, mida leidub paksus vihmametsas ohtralt nii bioloogiliste vormide kui ka inimtegevusena. Looduses on bioloogiline olelusvõitlus ja koostöö, kus taimed kasutavad üksteist ära, jagavad ja vahendavad, negatiivse tähenduseta ning kõik on pidevas muutumises: surm tähendab uut elu, tuli puhastust ning valguse või toitainete puudus kohanemist. Nii pole see aga inimkeskkonnas.
Küsimused väärtushinnangutest, võimust ja kultuurilistest kaotustest kumavad läbi kujutiste ja lugude ning suunavad küsima, mis on vaatleja jaoks objekt väike a – see ihaldatav, kuid lõpuni tabamatu? Kas selle “miski” poole püüdlemine toidab hinge või hoopis hävitab seda?
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Autor tänab olulise panuse eest näituse protsessis Andres Toodot ja Marko Nautrast (CraftRag), Märt Vaidlat, Karin Kangrot ja Sven Sosnitskit.