Oma piiratud pildirepertuaari juures kasutab ta keerukaid materjale ja hüljatud tehnikaid, mis toovad rambivalgusse just protsessi, ja toob loomingulisse tegevusse sisse meediarekonstruktsiooni. Kasutades paberit kui trükikunstile füüsiliselt lähedast astet, ja trükkimist kui joonistamisele lähedast astet, loob ta samast pildist juba aastaid lõputuid hüpoteese, mis on tingimata poolikud ja lõpetamata.