Tugeva ja isepäise, loodusjõudu täis Evi Tihemetsa kõrval näivad väga vastandlikuna August Künnapu haprus, tema jäägitu kultuuris viibija haavatavus. Ent kuigi August loob etteantust usaldades, Evi seda vormides, ja kuigi Augustil õnnestub, aga Evil ehitub, on tulemusena valmiv kunstiteos õnn mõlemale ühtviisi. Ja kui on õnn, siis on ka kõik ülejäänu,“ ütleb näituse kuraator Tamara Luuk.
Mõlemad kõnelevad argistes terminites ja nopivad kujutamisainest kuulsusrikkast või vähem kuulsusrikkast argipäevast ning ajaloost, kuid suhtumine, mis avaldub nende hoiakuis, on erinev. Evi Tihemetsa loovus ja mängumeel väljendub meisterlikus tehnikas ja värvilises kujundlikkuses, August Künnapul lapsemeelselt helges värvi- ja figuurikäsitluses.
Evi areng kunstnikuna käib nüüdisaja ja läbi elatud ajastute stiili- ja mõttesuundadega sünkroonis. Ta on koolitatud teostama pea kõiki kunstižanre: portreid, maastikke, natüürmorte, realistlikke ja abstraktseid kompositsioone. August teeb seda, mida armastab ja usaldab, nii nagu tunneb ja oskab. Natüürmort või loodusvaade teda ei käivita, ta keskendub läbinisti inimesele, kultuuri- ja kunstimaailmale. Mõlemad täidavad oma kohust elu ja kunsti ees rahulikult ning rapsimata. August naivistidele omase „nii hästi ja nii täpselt kui võimalik“, Evi professionaalina, kes oma ameti võimalusi tellida oskab. Erinevalt, nagu see peabki olema, oma kutse järgimises vabadena.
Evi Tihemets (1932) lõpetas riikliku kunstiinstituudi 1958. aastal raamatugraafikuna ja on terve elu tegutsenud vabakutselise kunstnikuna. Ta osales 1960. alguses hoogsalt Eesti kunsti uuendusliikumises, olles üks esimesi, kes tõi meie graafikakunsti värvi ja tugeva üldistusjõuga abstraktse kujundi. Ta on esinenud paljudel isiku- ja rühmanäitustel ning saanud graafikabiennaalide ja -triennaalide preemiaid nii meilt kui ka mujalt, teda on autasustatud Eduard Wiiralti (2011) ja kaks korda Kristjan Raua preemiaga (1992 ja 2013).
August Künnapu (1978) on õppinud Eesti humanitaarinstituudis (1996–1997), aastatel 1997–2002 Eesti kunstiakadeemias arhitektuuri ja aastal 2000 Londonis Slade’i kunstikooli suvekursusel. Aastail 2005–2011 ja 2018. aastast siiani on ta toimetanud Epifaniot, ajatut kultuurilehte eatule lugejale. Tema looming ja näitusetegevus on olnud ja jätkub mitmekesise ning viljakana. Aastal 2007 tunnustati August Künnapu maaliloomingut Konrad Mäe nimelise medaliga ja aastal 2018 Kristjan Raua preemiaga.
