“Reispass tundmatusse” on Eva Mustoneni ja Elīna Vītola koostööprojekt, mis sai alguse suvel ette võetud ühisest reisist haagissuvilaga Põhja-Läti teedel. Reisi eesmärk oli leida väljapääs emotsionaalsest ja majanduslikust tupikust, kuhu kunstnikud jõudnud olid.
Kunstitöö vähene tasuvus ning ebakindlad tulevikuväljavaated olid ajapikku meelekindlust piisavalt erodeerinud ja mõlemad tundsid, et kunstiga tegelemine pereelu ning leiva hankimise kõrvalt on jõudnud täieliku absurdsuseni. Prekaarne elustiil ning tühjad ootused kinnisvarale toitsid pigem tuska kui inspiratsiooni. Need kibedad mõtted ja väljavaated saatsid kunstnikke romantiseeritud vabaduseotsingule, segase elu sümboliks vana ja väsinud karavan.
Hooaeg on aga läbi ning haagissuvila konutab külmade ilmadega aianurgas. Sellegipoolest toovad kunstnikud Kanal galerii keldrisse kokku reisiks vajaliku varustuse, et projektile ametlik stardipauk anda. Kas ma teeks üldse rohkem kunsti, kui mul oleks rohkem aega? Kas institutsioonivaba elu on võimalik? Külastajaid ootavad omavahelistest vestlustest ning ergutuskõnedest väljanopitud naiivsevõitu üleskutsed, sinisilmsus ning küpsisekunst, mis proovib argiellu uppunult siiski kunstini jõuda. Koostisosad selleks nagu on…
– “Jep, selle mäe otsas me kõngeme”
– “Koostisosad meil on, aga kunsti mitte”
– “Kala hakkab mädanema peast”
– “Lähme küsime Rootsi valitsuse käest ahju!”
– “Jõed on toredad, järved on ka”
– “Toidame maastikku mädanenud sidrunite ja jahuga!”
– “Abstraktne maalikunst ei kõneta mind”
– “Siit on näha palju inimesi, kellel on aiad”
– “Aasta karavanis (lootes)”
– “Ma nägin, kuhu see kukkus, aga järele ma sellele ei lähe”
– “Vaata kinnisvarakuulutusi Valgas”
– “Väljaspool hooaega (kahetsedes)”
– “Leiame oma tee!”
Näitus jääb avatuks 21. jaanuarini.
Eva Mustonen (1986) on õppinud Tartus ja Göteborgis tekstiili ning semiootikat ning lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia magistri skulptuuri ja installatsiooni alal. 2014 pälvis ta aasta noore tekstiilikunstniku preemia, 2017 Wiiralti stipendiumi ning 2021 osales ta Wielsi kunstiresidentuuri programmis Belgias. Tema töid iseloomustab materjalitundlikkus, tee-ise-esteetika ning huumor, kus teose kujunemisel on käsitööoskustel või oskuste puudumisel tihtipeale oluline roll.
Elīna Vītola (1986) on õppinud Läti Kunstiakadeemias maali (BA ja MA) ning 2018 pälvis Põhja ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhinna. Kunstnik läheneb värvidele, maalimisele ja maalikunstiteosele pigem kontseptuaalses võtmes, esitades humoorikaid küsimusi selle ainese, tehnika ja materjali kohta.
///
Graafiline disainer: Henri Kutsar.
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Võru linn, Tikkurila.
Täname: Mari Škerin, Jaan Škerin, Siim Asmer, Madis Meister, Indrek Kits, Kristel Onno, Janika Solmann, Eleriin Seim.
