Näitus koosneb kolmest erinevast täiesti eraldiseisvast visuaalsest ja kontseptuaalsest kooslusest, mida siiski ühendab tugevalt tajutav ühisosa, mis väljapanekute vahelist energeetikat seob, toetab ja tasakaalustab, luues sünergeetilise ning kogu väljapanekut hõlmava ühtse ajatu ruumi, milles avaldub kogu inimnäoline ilm.
EVA ELISE OLL JA ANNABEL BERG ,,PärisSEKS ja vastuSEKS’’
Annabeli ja Evat võib pidada Tartu üheks hullumeelsemaks kunstnike duoks, kes hakkasid koos maalima Budapestis, kus neil tekkis ootamatu näituse korraldamise võimalus („The moon took offence’’, Bunker Gallery, Budapest). Kui esimesed teosed valmisid üksteist veidi häbenedes, siis mida aeg edasi, seda intensiivsemaks kahe kunstniku omavaheline koostöö muutus. Kogedes sünkroonselt Budapesti kui linna olemust selle kõige orgaanilisemate kihtideni, haarati kinni igast inspiratsioonikillust, kogemuse nihkes tõlgendusest ja metafooriloomest, et neid külg külje kõrval lõuendile kanda. Budapestist võtsid kunstnikud kaasa koos maalimise harjumuse, mille protsess on jäänud samaks. Lõuendid ateljeeseina najal püüavad nad endiselt avada kuu solvumise tagamaid, näha Juudast meie geneetilises mustris ja mängida iseenese sensoorse kogemuse tavapärase fookuse nihutamisega.
RALF SANNIKOV
Annabeli ja Eva loomingut saadab Ralf Sannikovi ekspressiivne väljapanek, mille autor tutvustab end kui kunstihariduseta kunstnikku. Selline määratlus näib talle väga oluline olevat, sest tahab olla eeskujuks neile, kes soovivad oma kunstialaseid unistusi ellu viia, kuid kardavad, et neis ei ole piisavalt potentsiaali. „Kui ilma kunstihariduseta kunstnik suudab jäärapäise järjepidevuse ja endasse uskumisega kuhugi jõuda, siis suudab seda igaüks.”
,,Minu loomingu teemaks on üldiselt inimene. Mitte kindel eksisteeriv inimene, vaid lihtsalt üks üldine, kes esindab meid kõiki. Igal teosel on oma nägu, mis vormub erinevatest tehnikatest, kihtidest ja emotsioonidest. Tugevad kraaped, rasked emotsioonid, kätega värvimine, maalinoa või pahtlilabidaga valmis teose hävitamine – ma ei ole end piiranud, see kõik olen lihtsalt mina,’’ kirjeldab autor oma loomingut.
EPP MARGNA
Lõuna Eesti kunstniku Epp Margna looming tasakaalustab nooremate autorite Eva, Annabeli ja Ralfi loomingut. Koob selle üheks ja ühtseks Soome-Ugri saanitekiks, läbi aja ja Põhjataeva voogavaks kirivööks, mille ühes otsas suitsev tulease esimeses püstkojas ning teises tänane inimene. Epp Margna maalidel elavad ajatute sümbolitena ülemise, keskmise ja alumise ilma asukad. Linnainimesele on see tegelikult ainus võimalus nendega kohtuda, sest eks loodusvaimud näita end ikka vaid kohalikele. ,,Kui ma poleks noorena sattunud elama Karulasse, keset metsa, palkmajja, kus polnud elektrit ja tsivilisatsiooni meenutas vaid transistorraadio, siis tõenäoliselt poleks ma see, kes täna,’’ arvab Epp. Karulas elades sai ta aru, et peab hakkama oma maailma tegelasi üles joonistama ja tegi söega esimesed katsed. Maalimine tuli hiljem. Nii meenutavad Eppu maalid meile, mis on oluline ja kutsuvad meid majakatena tagasi juurte juurde.
