Hispaania maastikumaal sai alguse 19. sajandil välismaalaste huvist Hispaania folkloori, eksootilise looduse ja arhitektuuri vastu. Nende sageli lihtsameelsete ja pealiskaudsete piltide autoriteks olid Hispaanias reisinud Inglise, Saksa või Madalmaade kunstnikud. Koos selliste meistritega nagu Marià Fortuny, Martín Rico ja Eugenio Lucas Velázquez kujuneb aga tugev hispaania maastikumaali koolkond ja kasvab ka selle žanri roll üldises kultuuri arengus. Valge Hispaania kontseptsiooni suurimaks meistriks, Hispaania maalikunsti üheks säravaimaks ja virtuoossemaks täheks oli Joaquín Sorolla. Tema suurimaks vastandiks nn musta Hispaania leerist oli Ignacio Zuloaga. Selle suuna mõjukamate meistrite ja ideoloogide hulka kuuluvad ka Darío de Regoyos ja Gutiérrez Solana.
Kataloonia modernistlike maalijate tähelend nii Hispaanias kui kogu Euroopas algas 19. sajandi lõpus Ramon Casase ja Santiago Rusiñoliga, kellele järgnesid sümbolistlik ja elegantne Hermenegildo Anglada Camarasa, pessimistlik inimelu varjukülgede laulik Isidre Nonell ning värvitundlik, kompositsioonis ja maalimisviisides hullumeelselt vaba Joaquim Mir. Hispaania koolkonna traditsioonid ja Barcelona modernistlik kunst olid viljakaks pinnaseks, millest kasvas välja maailma kunsti radikaalselt muutnud Pablo Picasso.
Näitusele on teoseid laenanud Reina Sofía kunstimuuseum, MNAC – Kataloonia Rahvuslik Kunstimuuseum, Carmen Thysseni muuseum Málagas, Madridi Ajaloomuuseum, Hispaania Romantismi Muuseum ja mitmed erakogud: Casacuberta Marsans, El Conventet, Pinacoteca de Bodegas Tradición, Colección Vida Muñoz, Fundación Bancaja jt.
Kuraatorid: Aleksandra Murre, Carlos Alonso Pérez-Fajardo
Graafiline disain: Külli Kaats
Toetaja: Hispaania suursaatkond Eestis
