“Ei talu karmi päikese kapriisi” toob kokku kunstnikud ja disainerid, kelle looming suhestub erinevatel viisidel valguse ja kulumise ideedega – nii materiaalsete protsesside kui ka kontseptuaalsete seisunditena. Valgus ilmneb siin nii füüsiline nähtusena kui ka nähtavust ja tajumist võimaldava tingimusena; kulumine aga erosiooni ja muutumise jõuna, aga ka millegi kandmise, asustamise või kehastamise viisina. Kantava skulptuuri, monotrüki, tekk-objekti, tsüanotüüpia, slaidiesitluse, video ja installatsiooni kaudu vaatleb näitus, kuidas materjalid, kehad ja kujutised aja, kokkupuute ning keskkonnatingimuste mõjul muutuvad.
Näituse pealkiri pärineb kirjanik Duncan Smithi esseest „Australis“: “Eelistan liigsest päikesest hoiduda, sest mul on väga raske niisama päevitada, kui ma ei tegutse metoodiliselt, see aga muutub jällegi tüütuks. Isegi mu nime Duncan Howard Smith tähtedest võib anagrammina moodustada väljendi “Can’t Do Hard Sun Whim” (ei talu karmi päikese kapriisi).“ *
