Tedresaar keskendub peamiselt maastikele, mida inimene on ümberkujundanud ja korrastanud ning kust pärinevad tehnoloogiakeskse maailma jaoks olulised maavarad ja muud ressursid. Kõige selle peale me igapäevaselt ei mõtle, kuid nende ammutamise tulemusena hävivad nende piirkondade looduslikud liigid ja keskkonnad ning majandusliku kasu nimel kannatavad suured inimhulgad.
Tedresaar jätkab vormiliselt lõuenditükke uuesti väärtustava upcycling projektiga. Abstraktsete kompositsioonide aluseks on aerofotod ning need moodustuvad erinevate struktuuridega linase kanga kokku õmblemisel ja -liimimisel. Materjal on töödeldud pigmenteeritud lasuurikihtidega luues erinevate pindade koosmõjul akvarelliliku kuma.
Kunstnik lisab: „Püüan panna vaatajat mõtisklema oma igapäevaelu harjumuste mõju üle ning tajuma protsesse laiemalt. Maailm vajab muutusi, kuid indiviidid ei taha oma subjektiivsest mugavusest lähtuvalt neid ellu viia. Kui aga tootmine toimub kusagil mujal, siis ei pea sellele mõtlema. Suured naftapuurtornid ookeanides, arktiliste jääpankade sulamine, jäädavalt hävivad liigid ning miljonid igal aastal õhusaaste tõttu surevad inimesed on kõik ’kusagil mujal’, keegi ei taha tunnistada end süüdi. Aga keda me siis süüdistame endale tekitatud ahvatlustes?”
Edgar Tedresaar (s 1984) on õppinud maali Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Tartu Ülikoolis. Tahvelmaalide tegemise kõrval on Tedresaar koos rühmitusega Piiritus üks hinnatumaid seinamaalingute teostajaid Eestis. Tema viimane isikunäitus Tartu Kunstimajas toimus 2016. aastal monumentaalgaleriis.
Heliteos: Indrek Asukül, Talis Paide.
Videoteos: Sten Saarits.
Tekstid: Margit Lõhmus, Maarja Pärtna, Piret Põldver.
