Viimase aasta jooksul valminud Rait Rosina maalidest leiab tõlgendusi animaalsest algupärast, mida vahel väidetavalt kogetakse läbi määratult tervikliku ühtsustunde. Rosin esitab Jakobi galerii näitusetööde kesksena küsimuse: mis tingib inimeses animaalsuse kohalolu ja miks see maagilisena võetav seisund näib tegelikkusega arvestamise võimet pigem pärssivat?
Juhul kui tegu on mõistuse enda tööviljaga, juhindub asiste tegevuste koordineerimisele toetuv mõtlemine pigem loogilistest operatsioonidest. Kujutamine ja kujutavale tähenduse omistamine ratsionaliseerivat mõistusele päriselt mitte alluvaid episoode, hetki ja muljeid. Seega valitseb tegelikkuse ja kunstilises võtmes kujutatu vahel kompleksne, mittelineaarne seos.
Ebapolendi olendid pärinevad justkui kõigile tegudele ja algatustele alglätte moodustavast igavuse tundest, mis pole siiski märgiks täielikust mõistuse puudusest. Hoopis ajas lahjemaks kuluv reeglistik paneb meis helisema ka sõnadeta kõlavat soovi taastada mingit osa rahu ja tasakaalustatust väärtustavat meelelaadi. Ebapolendi olendite alalhoidmiseks sobiva looduslähedase keskkonna hoid tähendaks, et näiteks seni tähelepanu mitte pälvinud põõsad tee ääres juhatavad kätte teerajad vastuste mereni.
Rait Rosin (s. 1982) on visuaalkunstnik, kelle looming on jagunenud selliste distsipliinide vahel nagu foto, maal, joonistus, video ja tegevuskunst. Ta omandas Eesti Kunstiakadeemias 2005. aastal bakalaureusekraadi maali erialal, 2007. aastal magistrikraadi kunsti erialal, Tallinna Ülikoolis 2013. aastal täiendava magistrikraadi filosoofia erialal. 2021. aastal kaitses Rait Rosin Eesti Kunstiakadeemias kunsti ja disaini suunal teostatud loovuurimuslikku doktoritöö “Sotsiaalne kunst kui ühiskondlike normide kasvulava: kunstnike ja kunstipubliku vastastikused ootused Eesti väikelinnades”.
