Visuaalsed aistingud paljastavad meile:
– maastiku- ja inimese hinge,
– värvide ja valguse mängu fantaasia,
– vana kivi täiesti ootamatu ilu …
Selle hiilguse mõtisklusest sünnib soov see ilu jäädvustada ja inimestele kinkida.”
Liikuva inimese silmad fikseerivad kõike ümbritsevat nagu kaamera objektiivgi ja salvestavad selle kui lihtsa reproduktsiooni, kus kõik nähtav on ühtlaselt terav ja täiuslik, inimese aju „kõvakettale“.
Alguses selline pilt rahuldas inimest, aga aja möödudes enam mitte ja ta hakkas üritama kunstnikuna looduslikku pakutut omatahtsi ümber kujundada, et luua veelgi ilusam ja täiuslikum kujutis.
Siit saigi alguse fotokunst kui kujutava kunsti liik, mis on loodud kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega.
