Aron Urb. Tund Kolkjas

Mida saab ette võtta 60 minutiga? Näiteks jalutada 4 kilomeetrit, lugeda 40 lehekülge raamatust või püüda kaadrisse näitusejagu tänavafotograafiat.

Peipsiäärne Kolkja pakub eestipärast eksootikat – iga õu, teelõik või inimkarakter võib olla hea aines fotograafile. Kartlik ent uudishimulik aknast piiluja, särasilmne tervitaja ja süvenenud toimetajad, kõik need inimesed käisid minu elust läbi vaid ühel silmapilgul ja hetkeks, kuid märkamise ja fotoaparaadi ühistööna said need momendid ajatuks ja seeläbi on nüüd igaühel võimalik neid kogeda.

Töö fotograafina viib mind jäädvustma erisuguseid sündmuseid ja inimesi – minu igapäevases „menüüs“ on riigipead ja tähtpäevad, konverentsid ja arukad seletajad ning tänulikud kuulajad, aga ka artistid ja nautlejad festivalidel ning mitmesugused väiksemad sündmused suurte ja eripalgeliste karakteritega. Ka töövälisel ajal võib tihtilugu minu käes näha kaamerat, ent siis on fookuses peamiselt olme- ja tänavafotograafia. Tänavafotograafia juures köidab mind ennekõike hetke tabamine ootamatu kadreeringu kaudu, milleks linnatänavad on heaks ja kannustavaks toetuspunktiks.