See on teine minu personaalnäitus grafiti-vandalismist tuletatud abstraktsete maalilaadiga (esimene oli “See Linn On Minu” Sammas Galeriis 2019 a). Vormiliselt ühendab see maalisuund justkui vastanduvaid asju – tänavakunsti absoluutset vabaduse taotlust ja positiivset, konstruktiivset elutunnetust ning ajatut harmoonia ja ilu käsitlust. Varem olen oma samasuunalisi maale näidanud “NEOEKSPREPOST’i” ühisprojektides nagu “Võimas puhang”
Vaal Galeriis (1998 a), “Punk-Barokk” Haus Galeriis (2019 a) ja ühekaupa Eesti kunsti aastanäitustel. Praeguse näituse maalid on sihilikult piiratud tehnilise võttestikuga, meditatiivseid tundemaastikke visandavad “lühi-novellid” mis rulluvad lahti vaatajate sisemaailmas. Näitus laseb esile tõusta vaataja enda vahvatel elamustel ja heal inspiratsioonil tulevikuks. Näitus räägib meist endist suure põneva elu sees. Esmakordselt näitan Eesti kunstipublikule ka enda skulptuuri-loomingust kahte teost.
Selge see et iga aeg, looming ja edasiliikumine on ehitatud ennem olnud aegadele, loomingutele ja liikumistele. Kindlasti on minu looming moodsa aja (alates 1900ndast tänaseni) ja kaasaegsete kunstiliikumiste põnevast pinnasest välja kasvanud. Aga Pollock ja teiste omaaegsed radikaalsed sammud, mis inimkonna ja kunstimaailma tänastesse vabadustesse lasid astuda, tundusid mulle juba lapsepõlves natuke ajaloo tolmu alla jäänud ning liiga elementaarsete asjadena. Minu käsitlus kasvab välja hoopis millestki muust kui muuseumide ja miljardäride seintele maandunud moodsa kunsti klassikutest.
See lugu siin on sündinud tänase ühiskonna kõikvõimalikest pingetest ja nende vallandumisest kui ühiskondlikult tundlikud inimesed muude võimaluste puudumisel, et oma elulaadi ja õiguste säilimise nimel meelt avaldada, on tulnud tänavatele. Noored kellel on hakkamist ja energiat, aga kellele ei ole antud võimalust olla ega osaleda, teevad seda siiski. … Ja värvi lendab majade seintele … ja aur ongi mõneks ajaks välja lastud, ja märk on jäetud, ja kõigi kiuste on seeläbi ka osaletud. Kindlasti ei õigusta ma grafitivandalismi kuid ma näen selle liikumapaneva jõuna muuhulgas ka iseenesest täiesti positiivset soovi osaleda ja anda oma panus selles ühiskonnas, linnas, tänaval, kus ma elan.
Nagu iga teose tähendus teiseneb ajas, kui teos hakkab uutele põlvkondadele rääkima hoopis teist lugu kui ta rääkis oma loomise ajal, nii paistab ka eile vastu seina visatud värvilärakas ülejärgmise hommiku päikesekiires millegi teisena. Hoolimata, et need paar lärakat on maja fassaadi ära rikkunud, on nad samas ka üllatuslikult täiesti rõõmsad ka kompositsiooniliselt absoluutselt õnnestunult sattunud. Tuleb kutsuda fassaadipesijad, aga samas teevad need lärakad oma elegantselt voolavate niredega tuju heaks ja toovad meelde rõõmsaid hetki kusagilt varasemast. Ühel kõrvaltänaval tõi ootamatu värvikooslusega soditud sein meelde paar head novelli mida kooliajal sai loetud. Kui palju rõõmu ja häid ideid see visatud värv ja soditud sein suutis tekitada … enne kui fassaadipesijad selle puhangu likvideerisid. Ja need soditud seinad meenutasid mulle, et ma olen vaba! Et meie oleme vabad.
Ma olen võtnud selle positiivse alge ning grafiti-vandalismi vormi ning teinud sellest visuaalse keele osade oma abstraktete teoste loomisel. Minu visatud värv ei toetu Pollockile vaid isiku vabadusele ennast väljendada. Samuti ei viska ma värvi sellepärast, et ma muud ei oskakski teha (nagu mitmedki ilma oskusteta ja kiiret edu lootvad uustulnukad tänasel kunstiväljal). Teiseks käsitluse allikas on mulle Jaapani keraamika ja Hiina duššimaal kus spontaansusele ja juhusele on teinekord antud oluline roll tulemuse tekkimisel, kus aupaklikult lastakse protsessil ja materjalil end ise juhtida, loovutatakse osa kontrollist oma teose üle juhusele , saatusele, millelegi mis on meist endist suurem.
Mina küll kavandan need teosed ja püüan üsna täpselt väikese kandi järgi suure teose teostada ja minuga koos loob neid teoseid ikkagi ka juhus. Milliseks laseb kõiksus seekord minu algatatud teosel kujuneda?
Tunded mida ma oma teostega väljendan ja viis kuidas ma teemasid käsitlen on ikka alati positiivsed, ülesehitavad ja humoorikad.
