Ruumilise heli puhul huvitub Aivar liikumise kogemusest selleks spetsiaalselt loodud hajutatud heliteose sees. Teose ühest fikseeritud kohast kuulamise asemel on taoline lähenemine suunatud helisündmuste avastamisele erinevates ruumipunktides. Kui kohaspetsiifilistes ruumilise heli keskkondades pakub visuaalse lahenduse ümbritsev keskkond, siis galeriikeskkonnas tulevad selleks appi erinevate materjalide skulpturaalsed omadused. Taoline lähenemine on Aivarit huvitanud alates “Hargnevate helide aed” sarja esimese näituse korraldamisest Tartu Kunstimajas ning on nüüd käesoleva näitusega jõudnud uuele tasandile, kus materjalid mõjutavad üha enam ka helide valikut. Tegemist on piirpealse alaga, kus tuleb jälgida ka seda et visuaalne esteetika ja heliobjektide skulputraalsus ei hakkaks piirama helide võimet luua imaginaarseid maailmu kuulaja peas. Kõige olulisem on aga siiski materjali ja heli kohtumise piiril toimuv. Sel hallil alal, nö eikellegimaal, leiab aset materjali ergastamine ja elektroonilise heli transformeerumine, toimuvad juhitamatud protsessid materjali vastupanust kuni uute r(i)esomaatiliste hargnevuste tekkimiseni.
Näitusel on kasutatud keskkoinna loomiseks 14 kanali heli ja materjalidena kärgalumiiniumit, kärgpappi, kihilist plastikut, reboard kärgkartongi, resoneeruvaid kõlareid ja üle 200 meetri helijuhtmeid. Näituse loomisel olid abiks Raivo Raidvee (installeerimine), Maria Aua (video) ja Jaan Evart (graafiline disain). Suured tänud ka Timo Tootsile, kellega varasemast koostööst on mõjutatud mitmed näitusega seotud ideed.
Näitus on avatud 19.detsembrini,
Teisipäevast pühapäevani kl. 15.00 – 18.00
Aivar Tõnso on muusik, helikunstnik ja valdkondadeüleste kultuurisündmuste kuraator. Muusikuna on ta eelkõige tuntud elektroonilise muusika projektide Hüpnosaurus, Kulgurid ja Kismabande kaudu. Kuraatorina on tema senisteks kõige olulisemateks projektideks Hea Uus Heli festival ja plaadifirma Ulmeplaadid. Praegusel ajal on Aivar Tõnso keskendunud Üle Heli festivali kureerimisele ja loomingulises plaanis on teda viimasel ajal üha enam huvitama hakanud kohaspetsiifiliste ruumilise heli installatsioonide loomine. Ruumilise heli temaatikat on ta uurinud nii Üle Heli festivali, omaloominguliste projektide, kui ka helikunstile keskendunud magistriõpingute kaudu EKAs.
