Tanja Muravskaja uus näitus „Abstraktne aed“ on ilma viiteta konkreetsele kohale. Tegemist on potentsiaalselt eksiteele viivast kontekstist puhastatud keskkonnaga, kus aia kujund on abstraktne. Näitusel segunevad fotokunst ja installatsioon, mille kaudu saab kunstnik kõneleda rasketel teemadel neid üleliia ilmselgelt puudutamata, läbi metafooride, ning teha seda vaatajat visuaalselt ja emotsionaalselt endasse haarava totaalse ruumiteose kaudu. Installatsioonis on oma koht nii monokroomsetel fotokujutistel kui oskuslikul valgustusstsenaariumil, mis sünnib muuhulgas peegelduste kummastavast mängust.
Aia kui sümbolitest tulvil metafoori kasutamine ei ole Tanja Muravskajale esmakordne, ka näitusel „Aiapagu. Tuglaste koduaed Tanja Muravskaja fotoobjektiivis“ (Kumu kunstimuuseum, 2019) astus ta dialoogi Elo ja Friedebert Tuglasele nõukogude repressioonide ajal pelgupaika pakkunud aeda dokumenteerivate fotodega. Käesolev näitus on justkui jätk 2019. aastal alguse saanud mõttele, milles autor soovib abstraheerida otsitud pelgupaika.
Kunstniku tööd ei paku valmis vastuseid, vaid kutsuvad vaatajat mõtlema ja arutlema.
Tegemist on viimase näitusega Kogo galerii selle aastasest näituse- ja publikuprogrammist „Ökoloogia–ökonoomia“, mille fookus on asetatud ökoloogia ja majanduse valupunktidele ning inimese ja looduse suhetele.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapitali Sihtasutus ja Tartu linn.
