Vello Vinn
Vello Vinn (s. 1939 Sõrves) lõpetas 1968. a. ERKI (Eesti Kunstiakadeemia) klaasikunsti eriala, loobudes seejärel klaasikunstist koheselt graafika kasuks. Tema lemmiktehnikateks kujuneisd ofort ja kuivnõel. Vinn kuulub Eesti Kunstnike Liitu (alates 1970), Kunstirühmitusse PARA (1989) ja Eesti Vabagraafikute Ühendusse (1992).
Vello Vinna teosed on tähelepanuväärne näide 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses esile tõusnud eesti graafikute põlvkonna loomingust, mille erijooneks on terviklik ja rõhutatult isikupärane kujutav süsteem. Vinna omanäoline visuaalne maailm põhineb graafikatehnika meisterlikul valdamisel, peenel kujutisekäsitlusel ja teravmeelsetel seostel. Tema oskus kasutada ruumi- ja kujundimänge, märgata detaile ja eri tähendustasandeid ning luua kõige selle põhjal uusi tervikuid pakub unikaalset vaatamiskogemust. Pildimängude kõrval leiab töödes aset leidlik sõnamäng ja heatahtlik absurdihuumor, läbi mille saab vaatajast kunstnikule kaasamõtleja ja tema loomingus osaleja.
Isikupärase kujundisüsteemi abil on Vello Vinn ühtlasi käsitlenud oma ajastu olulisi probleeme: globaalsed sõjalised konfliktid, tehnikakeskse maailma mõju keskkonnale ja linnastumisega kaasnev võõrandumine. Kõike seda on ta teinud suure filosoofilise üldistuse kujul, mis mõjub aktuaalselt ka tänapäeval.
Tema loomingut on eksponeeritud arvukatel rahvusvahelistel triennaalidel ja biennaalidel (9. Ljubljana graafikabiennaal, ostupreemia, 1971; 36. rahvusvahelise Veneetsia kunstibiennaali satelliitnäitus „Tänapäeva graafika“, 1972) ning muudel isik- ja rühmanäitustel. Tema teoseid leidub mitmes olulises muuseumikollektsioonis: Eesti Kunstimuuseum Tallinnas, riiklik Tretjakovi galerii Moskvas, Ludwig-Forum für Internationale Kunst Aachenis, Norton ja Nancy Dodge’i kollektsioon Zimmerli kunstimuuseumis jm. Eesti Kunstnike Liidu liige on ta aastast 1970, auliige aastast 2013.
Allikas: Eesti Kunstimuuseum
Huvitavat ja humoorikat vaatamist ja kuulamist Vello loomingust ETV arhiivist
Graafika
Soovitame ka neid teoseid
