Ellen Kolk

Kunstniku päritolumaa: Eesti

Ellen Kolk (1942) lõpetas ERKI skulptuuri erialal 1967 tema tulekuga kunstimaastikule võiks rääkida estetismi taasväärtustamisest skulptuuris. Väljapeetud vormi ning meisterliku pinnatöötlusega figuurid ja portreed haakusid 1970ndate algusaja uue põlvkonna esteetikaga. 

Enamus tema täisfiguur- ja portreeskulptuuridest on teostatud pronksis. Ellen Kolk tõi pronksi skulptuurimaterjalina taas näitusesaalidesse. 1970. aastal valminud “Veenus” (EKM) on üks esimesi täisfiguure selles laadis. Teos on valatud veel Kopli Laevaremonditehase algelistes oludes ning lausa idamaist käsitööd meenutava kõrgpoleerviimistlusega.  Professionaalsest huvist on Ellen Kolk korduvalt osalenud oma teoste pronksivalus.

Kujuri loomingus on valdav portreežanr ja figuurikompositsioon. “Estonia” teatri priimabaleriini “Tiiu Randviiru” portree (1973, pronks, EKM) on Ellen Kolgi portreeloomingu üheks parimaks näiteks. Modelli pingestatud näoilme ja õlapartii avavad portreteeritu tugeva karakteri ja vaimse distsipliini. Ta on portreteerinud ka Mirjam Peili, Külli Tammikut, Heiki Krimmi, abikaasa Lembit Sarapuud jt. Kolki on huvitanud antiikmütoloogia ning allegoorilised motiivid. Mitme figuurikompositsiooni osisteks on looduselemendid, fauna ja floora.

Ellen Kolgi skulptuurid ilmestavad mitmeid avalikke ruume, nagu Põhja-Eesti Regionaalhaigla esine basseiniga haljasala Mustamäel (“Tammeistutaja”), Kuressaare haigla, Maardu mõisa interjöör, Palmse mõis, Komandandi aed Toompeal, SEB Pank Tallinnas. Arhitekt Ado Eigi tellis autorilt figuurid Viimsi Tervisekeskusesse.
Ellen Kolgi skulptuurid on Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tretjakovi Galerii kunstikollektsioonides ja Vene saatkonna skulptuuriaias Luxenbourgis. Skulptuurist “Tammeistutaja” telliti autorikoopiad Tšernobõli linna ja Leedu Vabariigi  Kultuuriministeeriumi poolt. Ta on pälvinud kristjan Raua kunsti aastapreemia 1981.a.

Kasutatud kirjandus Sirp 28.11.2012

Huvitavat kuulamist  “ÕHTU KUNSTNIKU ATELJEES. Ellen Kolk”