Reedel avati Tartu Kunstimajas Tartu kunsti aastanäitus „Kohalolek. Taju“, mille kuraator ja kujundaja on Karmo Mende. Näitusele kandideeris kokku 250 autorit, kellest lõplikus valikus on esindatud 111 kunstnikku. Näituse valik annab hea ülevaate Tartu kunstiskeenest ning pakub võimalust avastada uusi nimesid ja näha ka juba tunnustatud kunstnike teoseid. Fotod NOBA…
Kunstilood
Rahvusvaheline kunstiturg on 2024–2025 olnud tugeva surve all. Majanduslik ebakindlus, kõikuva ostujõuga publik ja galeriide kasvavad kulud on mõjutanud nii primaar- kui ka sekundaarset turgu. Ent selles kõiges on üks selge erand: digitaalsed platvormid on osutunud stabiilsemaks ja kohati isegi kasvavaks müügikanaliks. Seda kinnitab ka Artsy ulatuslik Artsy Gallery Report…
Helsingi kunstiväljal valitsev ebakindlus peegeldub nii galeriide käibes, institutsioonide võimekuses kui ka kunstnike toimetulekus. Kunstkritikki värske kommentaar ning Frame Contemporary Art Finlandi tellitud raport joonistavad kokku sarnase pildi: Soome kunstiturul on toimunud märkimisväärne tagasikäik.
Eesti Kunstnike Liidu kokku kutsutud komisjon valis rekordilise 95 esitatud taotluse hulgast 2026. kuni 2028. aastaks kümme kunstnikupalga saajat. Järgmisel kolmel aastal saavad kunstnikupalka Sirja-Liisa Eelma, Hedi Jaansoo, Maria Kapajeva, Erki Kasemets, Hanna-Liis Kont, Angela Maasalu, Marge Monko, Maret Sarapu, Kadri Toom ja Aivar Tõnso.
Ka Taanis valitseb silmakirjalikkus: kultuuriminister rõhutab kunsti rolli olulisust demokraatia kaitsmisel, samal ajal kärpides Taani Riiklik fotokunstikogu minimaalsele koosseisule.
Arhitekt ja kunstnik Arne Maasik pakkus selle aasta Disainiööl Krulli tehasesse uudistama tulnud rahvale pilguheitu, kuidas kerkib nende endi silme all Utoopia ehk futuristlik linnamudel, mille tabavaimaks võrdluseks on vast Fritz Langi 1927. aastal valminud must-valge kultusfilm „Metropolis” kui ülimalt utilitaarne urbanistlik tulevikunägemus. Film on oma aja ehe sümbol.
Tallinna Kunstihoone ja Eesti Kunstnike Liit kutsuvad kunstnikke osalema „Kevadnäitusel 2026“, mis toimub Kunstihoone Lasnamäe paviljonis ning uuendusena ka kunstnike liidu vanalinna galeriides – Draakonis, Hobusepeas, HOPis ja Vabaduses. Kevadnäitus on traditsiooniline kaasaegse kunsti ülevaatenäitus, mis pakub vaatajale värsket kunstiloomet. Kevadnäitusele pääseb tänavu kuni 150 kunstnikku.
Anna Mari Liivrand võitis Eesti suurima kunstistipendiumi, mille asutasid Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Kaamos Group. Kaamose stipendiumi väärtus on 25 000 eurot ja see on mõeldud tunnustama ja toetama naiskunstnikke.
Uute teadusuuringute järgi on kunsti vaatamine üks lihtsamaid ja kättesaadavamaid viise vaimse heaolu toetamiseks. Olgu selleks kunstiteos kodus või töökeskkonnas, muuseumi või galeriikülastus, aga ka digitaalne kunstiteose vaatamine – kunst pakub pausi argipäevast, vähendab stressi ning aitab taastada tasakaalu ja keskendumisvõimet. Isegi lühiajaline kunstikogemus võib parandada meeleolu sarnaselt looduses viibimisega.
President Kaljulaidi Fondi algatatud programmi osana toimuvad viies Eesti Kunstimuuseumi filiaalis koostöös Ohvriabiga erituurid ja vestlused, mis suunavad märkama ajaloos normaliseeritud naistevastast vägivalda läbi tänase teadlikkuse. Miks meie majandusmeedia vaikib sellest, kui palju raha jääb riigil igal aastal saamata, sest kodus haiget saanud inimene jääb töölt eemale? Miks me vaikime,…
From December 13 to January 4, the Assembly Hall of the Art Academy of Latvia will host the annual student art fair–exhibition “JAUNmarka”, taking place for the 23rd time this year. The 2025 theme — “Powerhouse of Art”— celebrates the empowering energy of art that inspires, connects, and strengthens.
Rahvusvahelisel skeenel esinedes on Non Grata aastakümnete jooksul osalenud lugematutel kunsti- ja kultuurisündmustel Ameerikas, Euroopas ja Aasias, puutudes tihedalt kokku kohalike sotsiaalsete ja poliitiliste kontekstidega. Intervjuus toob Non Grata juhtfiguuri Al Paldrok esile paradoksi, kuidas demokraatlikes riikides rakendatakse enesepiirangute kaudu rangemat tsensuuri kui autoritaarsetes režiimides, ning kritiseerib, kuidas teater ja…
Näitusevaated Sirje Runge näituselt "Hapral pinnasel". Näitus jälgib kunstniku teekonda läbi viie aastakümne – varastest geomeetrilistest katsetustest kuni hiljutiste monumentaalsete töödeni – ning toob esile tema teedrajava rolli õppejõuna ja mõtlejana. „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“ kuulub Tallinna Fotokuu 2025 põhiprogrammi. Kuraator: Mėta Valiušaitytė (FR/LT). Näitus on avatud Kai…
Fotogalerii annab hea ülevaate näitusest, mis tõi esile kahe riigi kunstnike tundlikud ja isikupärased lähenemised ühistele teemadele. Näitusel osalesid Eesti kunstnikud Andre Joosep Arming, Cloe Jancis, Karel Koplimets, Kristina Õllek ja Maria Kapajeva. Soomest osalevad Andrey Bogush, Karl Ketamo, Maija Tammi, Noora Geagea ja Saara Ekström. Kümme kunstnikku valiti rahvusvahelise…
Sandra Jõgeva kunstiprojekt, mille teemaks on ühed kehaosad, on imho kauaoodatud, Eesti aga võib-olla kogu maailma kunstis. Sest keha, selle osad, see on otseselt seotud seksiga, ihaga, “räpaste” madalate kirgedega, eksole? Sandra Jõgeva, tõenäoliselt kõige julgem, nahhaalsem, väljakutsuvam loovisiksus Eesti Vabariigis AD 2025, ei vea alt.
- 1
- 2
- ...
- 39
- 40
- Järgmine »
