NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Kunstivaldkonna rahastus: kas kasv või siiki kärbe?

Kunstiasutuste Liidu juht Kadi-Ell Tähiste ja Eesti Kunstnike Liidu president Elin Kard on järjepidevalt analüüsinud kunstivaldkonna rahastamise olukorda. Hiljutises ülevaates toodi esile mitmeid olulisi punkte:
LOE EDASI

Kunstihoone tulevik ja tänased väljakutsed

Tallinna Kunstihoone on olnud Eesti kunstielu keskpunkt, pakkudes alates oma avamisest 1934. aastal, platvormi nii kohalikele kui ka rahvusvahelistele kunstnikele. Enne Kumu kunstimuuseumi avamist 2006. aastal oli Kunstihoone peamine koht, kus esitleti Eesti kaasaegset kunsti. Kumu tulekuga laienes oluliselt Eesti kunstimaastik, kuid Kunstihoone on suutnud säilitada oma olulisuse. Paul Aguraiuja…
LOE EDASI
LOE EDASI

Ülevaade 2024. aastal Eesti Kunstimuuseumi kogudesse lisandunud teostest

Eesti Kunstimuuseumi kogude täiendamine on oluline suunanäitaja Eesti kunstimaastikul, kajastades kohaliku kunsti arengut ning haakudes ka rahvusvaheliste kunstitrendidega. Valikud toovad esile meediumite mitmekülgsuse ning tõstavad fookusesse naiskunstnike loomingut, fotokunsti ja eksperimentaalseid lahendusi. Kunstiostu suunad viitavad laiemale diskussioonile, mis toimub ka mujal maailmas, kus rõhutatakse kunsti sotsiaalset ja kultuurilist rolli, tehnoloogilisi…
LOE EDASI

Maalimasin Mall Nukke. Kuidas maalida seitse päeva nädalas?

Allee Galerii Uue tänava salongis avatud Mall Nukke näitusel “Illusioonide aeg” saab tutvuda kunstniku uusima loominguga, sest kõik teosed on valminud vaid mõne viimase kuu jooksul – tempos, mis nii mõnelegi külastajale muljet avaldas. Samuti saab näitusel tutvuda Mall Nukke uue kollaažikataloogiga.
LOE EDASI

Kultuuri rahastus: kas kunstiväljal on võrdsed võimalused?

Kunst ei ole tänases geopoliitilises olukorras pelgalt loominguline eneseväljendusviis, vaid hädavajalik vahend kultuuri ja demokraatia elushoidmiseks, luues dialoogi ja pakkudes alternatiivseid narratiive, mida pelk päevapoliitiline diskussioon ei suuda. Alljärgnev lugugi on demokraatlik dialoog, mis koosneb kahest osast: ühelt poolt siinkirjutaja tähelepanekutest kohaliku kultuuriraha jagamisel ja teiselt poolt jagajate endi perspektiivist…
LOE EDASI
LOE EDASI

EKA uueks rektoriks valiti Hilkka Hiiop

Reedel, 31. jaanuaril 2025 toimunud valimistel osales kaheksakümmend viis valimiskogu liiget. Hilkka Hiiop valiti EKA rektoriks esimeses hääletusvoorus. Otsuse langetanud valimiskogu koosnes EKA nõukogu ja senati liikmetest, korralistest professoritest, osakonna juhtidest, üliõpilasesinduse liikmetest ja kunstiavalikkuse esindajatest. Eesti Kunstiakadeemia uueks rektoriks valiti viiekümne kahe häälega Hilkka Hiiop.
LOE EDASI
LOE EDASI

Terava pilgu ja olekuga eraklik avangardist Jüri Okas

Sellel aastal Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia pälvinud kunstnik ja arhitekt Jüri Okas (koos Arhitekt Marika Lõokesega) loomingut iseloomustab kompromissitu nõudlikkus ja kontseptuaalne teravus, mis on omane ka kunstnikule endale. Jüri Okase ulatuslik retrospektiivnäitus 2017. aastal Kumus esitas Okase revolutsioonilist panuse Eesti kunstimaastikule, keskendudes tema tegevusele kontseptuaalse kunsti valdkonnas. Olulise osa…
LOE EDASI

Kunst vs propaganda, anonüümsuse jõust, rumala kultuuri rumal poliitika – Edward von Lõngus andis üle tüki aja intervjuu.

Üle pika aja andis Edward von Lõngus intervjuu, kus kunstnik räägib, miks tema loomingut pole mõnda aega tänavatel näha olnud. Intervjuus heidab kunstnik pilgu oma loomingu filosoofiale ja kunstimaailma tulevikule, avades ka põhjuseid, miks anonüümsus võib tänapäeva maailmas olla suurim luksus ja jõuallikas. Lõnguse sõnul peaks kunstniku roll seisnema päevapoliitikast…
LOE EDASI

Peale kaheksat aastat on Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhinna peapreemia taas Eestis!

Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhinna Grand Prix ja sellega kaasneva 2000-eurose preemia pälvis sel aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetaja Mara Kirchberg. Rahvusvaheline žürii tõstis esile kunstniku eristuvat ja küpset käekirja ning tema loomingus käsitletud teemade aktuaalsust. Ka publikupreemia tuli Eestisse – veebihääletusel kogus kõige enam hääli Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetaja…
LOE EDASI

Uuendatud! Lisatud Sandra Jõgeva kõne. Õhupuudus kunstimaailmas: Triinu Soikmetsa ja Liis Kogeri kõned kritiseerivad kunstimaastiku vaakumit ning kunstimüügiga seotud eelarvamusi

EKKMis toimus kunstivaldkonna kõnekoosolek, mida korraldasid ja modereerisid Airi Triisberg ja Maarin Mürk. Viimaste aastate jooksul on kunstivaldkonnas peetud arutelusid ja astutud samme tingimuste parandamiseks, kuid praeguse valitsuse kärpepoliitika on loonud olukorra, kus muutuste jätkumine võib ohtu sattuda. Kõnekoosolek kutsus kunstnikke ja valdkonna esindajaid arutlema selle üle, kuidas keerulistes oludes…
LOE EDASI

Meie seast lahkunud omanäoline ja julge kunstnik Lembit Sarapuu pidas oluliseks jagada oma elulugu publikuga. Kuula tema viimaseid mõtisklusi kunstist ja elust tema enda sõnadega Spotify’s.

NOBA kunstikeskkonnal on au tuua kuulajateni Lembit Sarapuu viimased sügavad mõtisklused, mis peegeldavad tema eluteed, kunstilisi otsinguid ja vaateid elule. Kuigi Sarapuu, keda paljud tunnustasid Eesti kunstimaastiku julge ja kartmatu häälena, ei ole meie seas, elab tema loominguline ja kompromissitu vaim edasi tema kunsti kaudu.
LOE EDASI

Rännak sümbolismimaailmas Enn Tegova teose tõlgendusel

Sürrealism, mis tähistab tänavu oma 100. sünnipäeva, on maailmas tuntud kui kunstivool, mis ühendab igapäevareaalsuse alateadvusest ja unenäolisest maailmast inspireeritud kujutistega. Eestis on sürrealismi hoovustega tegeletud mõneti kaootilisemalt. Näiteks on paljud kunstnikud, nagu Eduard Wiiralt ja Karin Luts, oma loomingus puudutanud küll sürrealistlikke elemente, kuid ei pühendunud sellele täielikult. Samas…
LOE EDASI