NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Terava pilgu ja olekuga eraklik avangardist Jüri Okas

Sellel aastal Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia pälvinud kunstnik ja arhitekt Jüri Okas (koos Arhitekt Marika Lõokesega) loomingut iseloomustab kompromissitu nõudlikkus ja kontseptuaalne teravus, mis on omane ka kunstnikule endale. Jüri Okase ulatuslik retrospektiivnäitus 2017. aastal Kumus esitas Okase revolutsioonilist panuse Eesti kunstimaastikule, keskendudes tema tegevusele kontseptuaalse kunsti valdkonnas. Olulise osa…
LOE EDASI

Kunst vs propaganda, anonüümsuse jõust, rumala kultuuri rumal poliitika – Edward von Lõngus andis üle tüki aja intervjuu.

Üle pika aja andis Edward von Lõngus intervjuu, kus kunstnik räägib, miks tema loomingut pole mõnda aega tänavatel näha olnud. Intervjuus heidab kunstnik pilgu oma loomingu filosoofiale ja kunstimaailma tulevikule, avades ka põhjuseid, miks anonüümsus võib tänapäeva maailmas olla suurim luksus ja jõuallikas. Lõnguse sõnul peaks kunstniku roll seisnema päevapoliitikast…
LOE EDASI

Peale kaheksat aastat on Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhinna peapreemia taas Eestis!

Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhinna Grand Prix ja sellega kaasneva 2000-eurose preemia pälvis sel aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetaja Mara Kirchberg. Rahvusvaheline žürii tõstis esile kunstniku eristuvat ja küpset käekirja ning tema loomingus käsitletud teemade aktuaalsust. Ka publikupreemia tuli Eestisse – veebihääletusel kogus kõige enam hääli Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetaja…
LOE EDASI

Uuendatud! Lisatud Sandra Jõgeva kõne. Õhupuudus kunstimaailmas: Triinu Soikmetsa ja Liis Kogeri kõned kritiseerivad kunstimaastiku vaakumit ning kunstimüügiga seotud eelarvamusi

EKKMis toimus kunstivaldkonna kõnekoosolek, mida korraldasid ja modereerisid Airi Triisberg ja Maarin Mürk. Viimaste aastate jooksul on kunstivaldkonnas peetud arutelusid ja astutud samme tingimuste parandamiseks, kuid praeguse valitsuse kärpepoliitika on loonud olukorra, kus muutuste jätkumine võib ohtu sattuda. Kõnekoosolek kutsus kunstnikke ja valdkonna esindajaid arutlema selle üle, kuidas keerulistes oludes…
LOE EDASI

Meie seast lahkunud omanäoline ja julge kunstnik Lembit Sarapuu pidas oluliseks jagada oma elulugu publikuga. Kuula tema viimaseid mõtisklusi kunstist ja elust tema enda sõnadega Spotify’s.

NOBA kunstikeskkonnal on au tuua kuulajateni Lembit Sarapuu viimased sügavad mõtisklused, mis peegeldavad tema eluteed, kunstilisi otsinguid ja vaateid elule. Kuigi Sarapuu, keda paljud tunnustasid Eesti kunstimaastiku julge ja kartmatu häälena, ei ole meie seas, elab tema loominguline ja kompromissitu vaim edasi tema kunsti kaudu.
LOE EDASI

Rännak sümbolismimaailmas Enn Tegova teose tõlgendusel

Sürrealism, mis tähistab tänavu oma 100. sünnipäeva, on maailmas tuntud kui kunstivool, mis ühendab igapäevareaalsuse alateadvusest ja unenäolisest maailmast inspireeritud kujutistega. Eestis on sürrealismi hoovustega tegeletud mõneti kaootilisemalt. Näiteks on paljud kunstnikud, nagu Eduard Wiiralt ja Karin Luts, oma loomingus puudutanud küll sürrealistlikke elemente, kuid ei pühendunud sellele täielikult. Samas…
LOE EDASI

Peegeldused: naturaalne „mina“ või seksijänku – ühiskonna nõue või minu loomus? Tutvu Mari Kartau aka Sirami loominguga

Mari Kartau(s. 1968) on naine kui ansambel. Kunsti valdkonnas tuntud Sirami nime all tegutses ta aktiivselt aastatel 1992 – 2015, tegutseb ka praegu. Kartaud seostatakse Pärnu 1990.—2000. aastate “kunstirevolutsiooniga”, mis toimus Academia Non Grata ümber ning tõi Eesti kunstimaastikule seninägematud eksperimentaalsed kunstiuuendused. Ida-Euroopa kunstiloos on see täiesti erandlik nähtus, kus…
LOE EDASI
LOE EDASI

Sinu hääl loeb! Avasta kunstimaailma tulevikutähed ja hääleta oma lemmikteose poolt!

Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhinna konkursil osaleb sel aastal 23 Eesti kunstnikku, sealhulgas 14 Eesti Kunstiakadeemia ja 9 Kõrgem Kunstikool Pallas lõpetajat, kelle teosed võistlevad 10. novembrini Publikupreemia nimel. Üheksandat korda toimuvast rahvusvahelisest konkursist võtab osa 135 kunstnikku viiest riigist – Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist – kokku…
LOE EDASI

Kunstinäituste külastamine on üha populaarsem

Värskest statistikast selgub, et kunstinäituste külastamine kogub Eestis üha enam populaarsust. Kui varem on kurdetud kunstivaldkonda puudutava andmestiku puuduse üle, siis 2024. aasta jooksul oleme saanud nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset infot: ilmunud on Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (KKEK) koondatud Eesti kunstinäituste statistika, juuni lõpus avaldas Statistikaamet riigi suurima kultuuriuuringu…
LOE EDASI

Fotoreportaaž Survival Kit 15 näituselt “Measures”

Üks Baltikumi olulisemaid kaasaegse kunsti festivale, Survival Kit 15, lõppes 6. oktoobril 2024. Neile, kes ei saanud näitust külastada, pakub fotoreportaaž ülevaadet näituse tipphetkedest. Kuu aja jooksul kutsus näitus “Measures”, mida kureeris Jussi Koitela, külastajaid uurima isikliku kogemuse ja kogukondlike teadmiste koosmõju üle. Näitus leidis aset kolmes eri paigas Riias,…
LOE EDASI

Kuulutati välja ArtVilnius’24 seitse parimat galeriid ja teised kunstimessi auhinnad

ArtVilnius’24 15.rahvusvaheline kaasaegse kunsti messi avamisüritusel tunnustati parimaid osalejaid ning kuulutati välja ArtVilnius’24 seitse parimat galeriid. Žürii kiitis nende mitmekesist programmi ja läbimõeldud, kvaliteetseid väljapanekuid. ArtVilnius’24 parima kunstniku tiitli pälvis Eglė Gineitytė, parima installatsiooni auhinna võitis Danas Aleksa oma skulptuuriga For Sale (Parduodama) ning parima noore kunstniku auhinna sai New…
LOE EDASI

Fotogalerii: “Inner Worlds” ja Balti kunstnike näituse avamine XVIII rahvusvahelise Vilniuse Maalikunsti triennaali raames

3. oktoobril 2024 avati XVIII rahvusvahelise Vilniuse maalikunsti triennaali raames kaks näitust NOBA, Andra Orn kureeritud Põhja- ja Baltimaade noore kunstniku auhinna nominentide näituse “Inner Worlds” ning Balti kunstnike näitus, mida kureerisid Meda Norbutaitė (LT) ja Arvydas Žalpys (LT). Vaata fotogaleriid ja saa osa avamisõhtu meeldejäävamatest hetkedest.
LOE EDASI
LOE EDASI

Siim-Tanel Annuse teos ‘Ukraina Kevad’ on kui mälestusmärk heaoluühiskonna langusele.

Tänavusel Eesti Kunstnike Liidu Kevadnäitusel pälvis Siim-Tanel Annus publikupreemia teosega "Ukraina kevad 2024", publikuhääletusest võttis osa 834 inimest. Annust peetakse Eesti esimeseks ja üheks olulisimaks performance'i-kunstnikuks, tänasel päeval teatakse teda eelkõige maalikunstnikuna, kes loob sügavalt rituaalseid teoseid, mis kutsuvad vaatajat igapäevaelu rutiinist kõrgemale tõusma. Tema loomingut iseloomustab korduvate motiivide peen…
LOE EDASI