Peast mängimine, 2024

Kahepoolsed temperamaalid kruntimata lõuendil

Tänapäeval on äärmiselt keeruline uusi kujutisi luua, kui see üldse enam võimalik on. Usun, et põhjaliku planeerimise ja mõtlemisega ei ole see teostatav. Olen selles maaliseerias üritanud enda jaoks midagi uut leida. Olen tahtnud seda teha jäljendamiseta, algmaterjalita, ettevalmistustöödeta, mõtlemata sellele, kuidas on “õige” maalida. Võib öelda, et see on “peast” maalimine, “peast mängimine”. Lasen maalil olla nii juhuslik, kui ta saab olla, teades, et seoseta pilti ei ole olemas. Nähtavale jäävad motiivid, mis minus leiduvad. Motiivide all ma ei mõtle arhetüüpe ega narratiive, mida võib alateadvusega seostada, vaid puhtalt visuaalseid elemente. Võib küsida, kas minu lähenemise juhuslikkuses peitub sarnasus dadaismiga, kuid ütleksin, et ma ei taotle kunstile vastandumist ega meelega tekitatud absurdsust. Minu eesmärk on pildi “ilmutamine”. Täpsustan, et ma ei väärtusta kontseptuaalselt antud seeria tegemise “meetodit”, tegemist ei ole spetsiifilise füüsilise või vaimse seisundi saavutamisega, mis tagaks loomingulisuse. See maalimisviis on suurte piirangutega, kuna kohe tulevad esile tehniliste oskuste ja ettekujutusvõime piirid. Kiiresti hakkavad ka korduma motiivid.