Timor Mortis, 2017
Lõng, pleksiklaas, mootor
Mõõdud puuduvad
Teos koosneb punasest lõngast kootud suuremahulisest kudumist, mis on asetatud pleksiklaasist kasti (70cmx70cm), lõng läbib erinevaid silmuseid ning lookleb läbi terve eksponeerimispinna, jõudes lõpuks mootorini, mis kudumist tulevat lõnga aeglaselt kerib ja seeläbi ka silmus-silmuse haaval üles harutab.
Timor mortis – surmahirm. S. Freud on öelnud, et ainsad jõud, mis inimesi tegutsema panevad on surmahirm ja sugutung. Samas on surmahirm nii otseses kui ka ülekantud tähenduses sageli see, mis meid tagasi hoiab. Hirm mitte ainult suremise, vaid mingi ajajärgu või seisundi muutumise ees.
Lõppemine, suremine, muutumine, lõhkumine – tunneme selle ees hirmu ega julge teha muudatusi, edasi liikuda või rakendada oma mateeria potentsiaali millekski muuks, teises vormis taasesitluseks. Tähtis on mõista, et tegemist ei ole mitte surmaga, vaid transformatsiooniga. Lõpp on taassünd.
Vormi muutumine teiseks, samas kui mateeria jääb samaks. Hoolimata sellest, milline on lõng – kootud, keritud, punutud – tegemist on ikkagi lõngaga, millel on endised omadused, mille potentsiaali erinevas vormis erineval viisil kasutada saab. Lõngana kududa, kootuna kanda, punutuna siduda..