Fotoseeria: Keha kui kunstiteos (arengulugu läbi aastakümnete), 2022

Kunstiprojekt “KEHA KUI KUNSTITEOS”

Kunstnik teose kohta:

Ühel 1974. aasta unetul ööl otsustasin, et minust saab kunstnik. Vedasin selle peale ka kihla sõbraga, kes pidas minu kunstnikuks saamise kavatsust liig ambitsioonikaks. Peagi katkestasin segavad õpingud kõrgkoolis ning aasta hiljem loobusin ka töökohast, sest mõistsin, et suudan kunstnikuks saada ja kunstnik olla vaid tingimusel, et elan vabakutselise kunstniku elu. Möödus veel pool aastat ja juba rippusidki minu maalid kunstinäitusel. Kihlveo võitmiseks oli kulunud kolm aastat. Olin saavutanud selle, mis üldjuhul oli tollel ajal võimatu – omamata kunstialast kõrgharidust, olid näitusesaalid minu maalidele avatud.

Sel samal, 1974. aastal, olin siis 24-aastane, võtsin vastu veel teisegi väga tähtsa ja mitte vähem ambitsioonika otsuse, mis samuti kihlveos kinnitust leidis. Otsustasin, et vormin oma keha antiikskulptuuri sarnaseks, kusjuures oma vormi tipptaseme saavutan 57-ks eluaastaks, seega 33 aasta pärast.

Sisuliselt tähendas too otsus enda allutamist juhtmõttele “igal aastal parem väljanägemine”. Minu eesmärgiks ei olnud sportlik saavutus, eesmärgiks oli esteetiline välimus. Ja nii ei olnud mulle eeskujuks oma massiivsuses harmooniline Herakles, vaid minu kujutluste Achilleus – ilu täiuslikkus väljendub minu silmis saledas muskulaarsuses, keha normaalmõõtmeis harmoonias. Tähendab, ma ei ole bodybuilder, kes “ehitab” keha, vaid kunstnik, kes kujundab oma keha eesmärgiga vormida sellest antiikseid iluideaale jäljendav kunstiteos. Minu eesmärgiks oli KEHA KUI KUNSTITEOS! Ja just seetõttu ei olegi minu puhul tegu mitte sportimise, vaid KUNSTIPROJEKTI ellu viimisega.

Täpselt 30 aastat hiljem eksponeerisin oma isiknäitusel “Miami Beach” (Gallery Viviann Napp, Tallinn, 05. – 18. august 2004) lisaks maalidele ka fotosid oma kehast kui viimistlusjärgus olevast skulptuurist, kuulutades end ühtlasi skulptoriks, kellel vormitavaks teoseks on omaenda keha ja töödeldavaks materjaliks omaenda lihas. Ühtlasi tähendas näitus tolleks hetkeks läbi kolme aastakümne väldanud loomingulise pürgimuse “vormida oma kehast antiikseid iluideaale jäljendav kunstiteos” avalikustamist ning esmakordse esitluse läbi kunstiprojektiks vormistamist. Tõenäoliselt on siin tegemist ajaliselt pikima kunstiprojektiga maailmas – pea läbi elu kestva kunstisündmusega. Sisuliselt seisneb kunstiprojekti KEHA KUI KUNSTITEOS (elukestev nooruslik-esteetiline väljanägemine, “eatu” keha läbi aegade) elluviimine järjepidevas ettevalmistumises iga aastaseks photoshoot’iks. Kui suve lõpus saansoovitud foto kätte, siis asun kohe uuele ringile – algab valmistumine järgmise aasta klõpsu saamiseks. Ja nii aastast aastasse, üha parema tulemuse nimel. Nii on see olnud alates aastast 2004, mil oma näitusel “Miami Beach” esimest korda oma keha fotosid eksponeerisin. Just sellest ajast alates olen igal aastal jäädvustanud fotodele hetkeseisu oma keha arengus – kinnitamaks, et projekti juhtmõte “igal aastal parem väljanägemine” on jätkuvalt töös, et “skulptuuri” viimistlemine üha jätkub. Selle tulemusena on võimalik jälgida järjepidevat arengut keha esteetikas aastast 2004 kuni tänaseni. Ja nii see ka jätkub – kes teab kui kauaks veel – sõltumata vananemisest. Võin ju täna, seitsmekümne kaheselt, kinnitada, et tänu 48 aasta eest võetud kohustusele ja läbi aastakümnete väldanud pühendumisele, on minu keha praegu paremas vormis kui eales varem! Minu eesmärgiks oli, on ja jääb loomingulise protsessi “igal aastal parem väljanägemine” ellu viimine – oma keha üha jätkuv modelleerimine, et “elukestev nooruslik-esteetiline väljanägemine” jääks püsima võimalikult kaua. Kõnealust protsessi võib seega vaadelda ka antropoloogilise uurimistööna – kui kaua võib see “igal aastal parem väljanägemine” veel võimalik olla? Kui kaua võib veel kesta, et näed vanuses 70+ parem välja kui siis, kui olid 30, 40 või 50 aastat noorem? Järelikult on 1974-ndal aastal alguse saanud protsessi näol tegu läbi aastakümnete kestva kunstisündmusega, milles näitused “Miami Beach” (2004) ja minu 70 aasta juubelinäitus “RENE KARI 7×10” (2020), neile lisaks ka tänane ekspositsioon kui värskeim vahearuanne, kujutavad endast keha esteetika hetkeseisu fikseerimist selles üha jätkuvas loomeprotsessis.

Minu suhtumine oma keha kujundamisse on samaväärne minu suhtumisega oma maalide maalimisse. Minu jaoks on võrdselt mõlemal juhul, nii maalimise kui ka oma keha vormimise näol tegemist pürgimusega täiustuda. Mõlemal juhul on tegu loomingulise protsessiga – kunstiloominguga. Ja kuigi saatuse tahtel on mulle kujundatavaks objektiks osutunud mehe keha, on minu silmis ilu täiuslikkus kehastumas naiselikes kehavormides ja neid kauneid kehakumerusi ma oma maalides üritangi jäljendada.

Esteetiline väljanägemine. Mida see endast kujutab ja milleks see hea on?

Minu määratluse kohaselt – tõeliselt suurepärane tulemus, keha kui kunstiteos, sünnib vaid kauni keha, veatu ihu ning õige jume koosmõjus. Just sel kolmainsusel põhinev mulje on aluseks igakülgselt esteetilisele

väljanägemisele. Just selles koosmõjus sündiv mulje on nooruslik-esteetilise väljanägemise põhitunnuseks ning ühtlasi ka eelduseks noorusele ajapikenduse võitmisel. Tulemus: elukestev nooruslik-esteetiline väljanägemine, “eatu” keha läbi aegade, KEHA KUI KUNSTITEOS.

Rene Kari