Vahendatud, 2022
Õli linasel lõuendil
Inimesed kogevad linnastunud keskkonnas tihti üksildust, loodusest eraldatust, liminaalsust ja sotsiaalset survestatust, sest indiviidid ei allu vaid oma unistustele, ihadele ja vajadustele, vaid ka teiste inimeste ja ühiskonna survele. Selline sisemine katkendlikkus võib süvendada tühjuse tunnet, pannes inimesi välistest allikatest asendusi otsima. Prantsuse psühhoanalüütiku Jacques Lacani teooria “objekt a” uurib, kuidas inimesed kogevad soove ja otsivad rahulolu. “Objekt a” on teoreetiline konstruktsioon, mis esindab tabamatut, kättesaamatut objekti, mida indiviidid ihaldavad, kuid ei saa kunagi täielikult omada, kogedes iha inimeksistentsile omasel “täitumatul” moel. See tekitab tunde, et igatsus millegi järele, mis on puudu, saab täituda otsides erinevaid objekte või kogemusi, mis tõotaks rahulolu. Lacan aga väidab, et need ihaobjektid ei saa kunagi indiviidi täielikult rahuldada, sest nad ei ole “objekt a”, mis on iseenesest abstraktne. Lacani teoorias on “objekt a” otsingud üks inimkogemuse põhiaspekte, mis kujundab üksikisikute subjektiivset reaalsust.
Veel sellelt kunstnikult
Soovitame ka neid teoseid
