Mind kummitab üks pikaldane tunne, 2022
Metall, silikoon, kangas, mootor, liikuv prožektor.
“On üldteada tõsiasi, et inimene ei näe kunagi unes päikest, kuigi ta on sageli teadlik mõnest palju eredamast valgusest.” – Julia Kristeva Teos tegeleb intensiivse emotsiooni etendamisega, ekseldes päris ja väljamõeldu vahealal. Fiktiivne stseen annab aimdust endas peituvast õõva potentsiaalist heli, valguse, liikumise ja objektide kaudu, kuid püüab seda oma lünkliku kohaloluga samal ajal saboteerida. Materjalid imiteerivad oma tehislikkuses elusorganismi – kesta meenutavad nahkjad esemed on tuttavlikud, kuid kehast irdunud. Kognitiivsete seoste kaudu tekib äratundmine üheaegselt nii personaalsel kui ka universaalsel tasandil. Kuidas püüda kinni see tunnetuslik miski, mis ootamatult langeb õlule ning halvab kogu keha? Teos oli väljas EKA Tase’22 lõputööde näitusel ARS projektiruumis.
Veel sellelt kunstnikult
Soovitame ka neid teoseid
