Kasvuhoone Pandeemia Uus Laine III, 2021
õli lõuendil. Kasvuhoonete maaliseeria alguspunktiks oli kunstniku pensionile jäänud isale kasvuhoone ehitamine ning sellest alguse saanud romantikataju botaanika ja aianduse suhtes. Jälgides taime kui elusorganismi kasvamist, lubas maalimine sellest leitud progressi ja arengu tunnet veel enam amplifitseerida. Kasvuhoone kui ökosüsteem tähistab ka kooseksistentsi küsimust, mida värviküllased maalid oma ootamatute tegelaste- ja taimekooslustega käsitlevad. Nii võib vaadelda eri värvi ja suuruses taimede ja sortide harmooniat kui vastuhakku viha õhutamisele rassi, perekonna või soolise määratluse alusel. Kunstnik rõhutab, et inimene pole kunagi loomu poolest rassist või homofoob – sellise viha aluseks on ahnus, kolonialism ning religiooni ja spirituaalsuse kasutamine relvana ühiskonna kontrollimiseks. Teisalt tõstab kasvuhoone kujund esile keskkonna, looduse ja kliima ning meie planeedi kriitiliseks kujunenud situatsiooni. Kõike seda saavutab kunstnik mängides popkultuuri kujundite ja elementidega nii kujutavast- kui filmikunstist ja videomängudest. Põimides tänapäeva ja lähiminevikku nõukogude ajast, kerkivad esile nostalgia ja mälu, nende areng ja muutumine ning sellest tulenevalt identiteediküsimused Ida-Euroopa, Balti- ja Põhjamaade ristumiskohal. Lõpetuseks vaatleb maaliseeria kõige üldisemal tasandil elu ja surma ringi, käsitledes aastaaegu kui elutsükli erinevaid faase karmis kliimas, kus talv tähistab surma ja suvi elu lopsakuse taastärkamist.
Veel sellelt kunstnikult
Soovitame ka neid teoseid
