Puhas, 2010

Edgar Tedresaar

150 x 112 cm

See töö on ära ostetud

Õli lõuendil

Maal on seeriast „Inimese armastus Masinate vastu”.

KONTSEPTSIOON

„Inimestel, kes tegid järjest ühetaolisi peeni operatsioone, ilmnes väga ebameeldiv psüühiline ja füüsiline seisund, mis sarnanes mingile uimastusele, tülpimusele („hüpnoosile“) vahetpidamatust ühel kohal tammumisest. Seda seisundit saatsid muutused erinevates sfäärides: füsioloogilised – pulsisageduse langus; psüühilised – tähelepanu hajumine; tekkis närvilisus; töötulemustes ilmnes tööviljakuse variatiivsuse kasv.“ (Kotik 1989)
Inimesed on energiast pulbitsevad olendid, kes tunnetavad loomisvajadust- kavandades ja programmeerides süsteemseid Masinaid, kes toodaks omakorda masinaid, keda aga omakorda kontrolliksid inimesed ise. Vahel inimesed lausa armuvad Masinatesse. Nad on nende abilised. Ükski Inimene ega masin ei ole täiuslik. Täiustades asendatakse kasutusesolevad Masinad pidevalt uutega ja taas uutega ja nii progresseeruval kiirusel aina edasi, sest Masinad ise luuakse aina hapramad ja asendatavamad. Tarbimine kasvab.
Maali seeria peegeldab inimese enese muutumist masinlikuks objektiks töö protsessi käigus. See ei tähenda, et me kõik hakkaksime koosnema välja vahetatavatest varuosadest, vaid pean silmas teadvuse seisundit ja sellest lähtuvat käitumist. Monotoonset liinitööd tegev inimene on Masin, kes tuleb hommikul tööle ja läheb õhtul koju, olles nagu auto: mõlemad on masinlikud käsutäitjad, keda käivitada töö protsessi algul ja seisatada kella kukkumisel, süüte välja keeramisel.

(Kotik, M. (1989) Loenguid tööpsühholoogiast. lk 89. Tartu Ülikooli Kirjastus.)

TEOS

„Puhas” on seeria esimene maal, mille märgusõnadeks on: avatus, õhulisus, lahtine, puhas, tuulutatud, endasse ahmiv, värske, sinine, esmaspäev

NÄITUSED

2011-2013 / Töölised, klubi Kink Konk, Tartu.
2010 / Lend 2010, Tartu Kaubahall.

Tule vaatama