Oma sisekujundusprojektides oled kasutanud rohkesti kujutavat kunsti alustades kasvõi Mare Vindi graafikast sinu enda elutoas. Kuidas tekkis huvi kunsti vastu? Mis võlub Mare Vindi juures?
Kunsti vastu olen alati suurt huvi tundnud ja sisearhitektina on kunstil väga oluline osa ka minu töös. Kunst muudab ruumi tervikuks.
Mare Vindi puhul võlus mind tema väga kaasaegne lähenemine. Läksin Mare juurde ühte tööd endale valima ja tulin kahega ära. Mare juurde olen suunanud hiljemgi oma kliente ja sõpru, kes samuti ei suuda sealt lahkuda ainult ühe tööga.
Paljudes teistes korterites on märgata Andro Kööpi loomingut – olgu siis kujutatud päikeselist ja barokilikku aiaparki või Vogue kaanest inspireeritud popilikku portreed. Andro on ka ise õppinud sisekujundust. Kas tema töödes on midagi, mis sobib kuidagi eriti hästi just kodusesse interjööri?
Tema tööde puhul meeldib mulle just tema mitmekülgsus ehk tema kunstiga on võimalik täita kogu elamine ilma, et oleks aru saada, et tegu on ühe kunstnikuga. Tema tööde hulgast võib leida suuri värvilaike kui ka väga mängulisi ja dekoratiivseid töid, mis sobituvad hästi erinevatesse interjööridesse.
Hoopis abstraktsemad on Kärt Hammeri maalid Volta loftis ja Andrus Rõugu omad Pirita elamus. Mõlemas interjööris on palju avarust ja tundub, justkui maalid kasvaksid oma raamidest välja. Kuidas jõudsid nende autoriteni ja just nende töödeni?
Kärt Hammeri tööde puhul meeldibki tema värvikirev abstraktsus ja tööde suuremõõtmelisus. Õnneks on mul ruume, kus tema just suuremaid töid on võimalus kasutada olnud. Kärdi puhul meeldib ka see, et tal tuleb uut loomingut suhteliselt kiirelt peale ja mul on võimalus valida uude interjööri vägagi sobiv töö sobivas värvigammas.
Andrus Rõugu tööd Pirita elamisse said just värvide poolest valitud. Kliendi soov oli interjööri sinist tooni tuua ja kui kodu valmis sai, suhtlesin sobiva kunsti osas Meelis Tammemäega Fahle Galeriist, kes pakkus mulle välja just Andres Rõugu tööd. Need sobisid ideaalselt sinna.
Foto: Tõnu Tunnel
Üks kunstiteos on isegi vannitoas otse vanni kohal – mida sellise pigem ebapraktilise lahenduse juures arvestada? Kas niiskus ei tee pildile liiga?
Seda kunstiteost sai tiba pikemalt otsitud. Tundsin, et sinna oleks just fotot vaja, mitte maali või graafikat.
Alguses flirtisin Eestis elava hispaania fotograafi Andres Gallardo arhitektuurifotodega. Aga Granadas reisil olles jõudis minuni ühe kohaliku fotograafi töö, mille lasin Eestisse saata ja siin ära raamida. Raamimise puhul sai arvesse võetud seda, et see läheb vannituppa.
Lastetubadest leidub ühes lehmakestega seinamaal, teises pilvekesega õhtulamp – millised on spetsiaalselt lastele loodud ruumi nõuded ja väljakutsed? Milline kunst võiks sinna sobida?
Lastetoa kujundamisel võiks kasutada võimalikult hingavaid ja looduslikke materjale. Seinaviimistluses soovitaks jääda lihtsaks ja rahulikuks ning tekitada aktsenti ühe või kahe tooniga-seinaga. Mängida saab tapeeti kasutades, seinale kujundeid värvides või kleepse lisades. Viimaseid on tüdimuse tekkides kerge eemaldada ja vahetada.
Värvuse ja väljanägemise poolest lihtsaid mööbliesemeid soetades ei pea kartma, et paari aasta pärast tuleks need uuemate vastu välja vahetada. Mööblit võiks olla kerge liigendada ja ümber paigutada ning võimalusel vastavalt lapse eale kohandatav.
Sõltuvalt lapse vanusest on oluline ka last kujundamise protsessi kaasata ja anda võimalus tal sõna sekka öelda. Nii on kindel, et ruumis on tunda ka selle väikese omaniku puudutust. Saab ju sellest eelkõige tema kindlus, kus tal oleks mõnus olla ja häid mõtteid mõlgutada.
Foto: Tõnu Tunnel
Märgatav on ka sinu kirg luksuslike ja/või eriliste valgustite vastu. Kas lambid on nagu punkt i peal ja kirss tordil, mille lisad üldpilti kõige lõpus, või hoopis kogu projekti stardipunkt?
Valgustite vastu on mul suur nõrkus tõesti. Eriti, kui neil on ka väike kiiks küljes. Valgusti valiku puhul sõltub palju projektist. Vahel saab ühe kindla valgusti ümber ehitama hakata kogu muud olemust ja vahel tuleb see just õige valgusti lõpus, et siduda kogu elamine ühtseks tervikuks.
Ma võrdleksin mõnel määral valgustit kunstiga. Just need valgustid, mida ma ise eelistan – Ingo Maurer, Tom Dixon, Moooi, Flos jne.
Kunsti juurest materjali juurde. Märkasin, et oled kasutanud oma projektides palju sametit ja marmorist pindu, mis seostuvad ühelt poolt külluslike lossidega ja teiselt poolt vanakraamipoodidega. Mis tunde sellised materjalid tekitavad? Kuidas need sobituvad suuremasse pilti sinu teadlikult eklektilisest käekirjast?
Marmor ja samet on mõlemad ajatud materjalid ja ma ei vaidle, et hetkel ka väga trendikad materjalid. Nagu kõik muu siin elus, on ka marmor ja samet käimas oma uut ringi. Marmori ja sameti kõla on väga luksuslik, aga mulle pigem meeldib neid materjale kokku viia minimalismiga. Samuti tundub, et ka klientidele meeldivad need mõlemad materjalid väga ja need leiavad järjest enam kasutust nii kodudes kui ühiskondlikul pinnal.
Jaga meiega palun muljeid oma viimasest sisekujundusprojektist ja viimasest kunstielamusest!
Viimaseks kunstielamuseks võib kindlasti pidada Fotografiskas Jimmy Nelsoni näitust. Need tööd, see lugu ja kogu vormistus oli võrratu. Samuti meeldis mulle Anja Niemi fotod, mida ma kasutaks ka oma kodus. Eesti Kunstnike Liidu kevadnäitus 2019 oli samuti väga nauditav.
Viimaseid sisekujundusprojekte on mitmeid, aga välja võib tuua kindlasti Endoveri Klaussoni Kommivabriku näidiskorteri. Loft- tüüpi korter kõrgete lagedega maast laeni ruudustatud akendega ruumi interjöör sai kujundatud skandinaavialikus võtmes. Kui varasemates loftides olen palju kasutanud musta- valget, siis selles korteris sai Kommivabriku nimele omaselt värve sisse toodud. Bordoopunane köök ja kardinad, sinise- mindi segune voodi ja samblaroheline vaip. Sellesse interjööri sobisid ideaalselt Liisi Eelmaa abstraktsed värvilaigud nii lõuendil kui ka riputisena, nagu skulptuur. Jälle üks kunstnik, kelle töödel olen juba pikemalt silma peal hoidnud.
Vaata Helen Kolksi kujundusprojekte siit. Noari lehte külastan ise väga tihedalt, et leida uut loomingut või lemmikute uusi töid. Samuti soovitan seda klientidele, kui kunsti otsingud käsil.
Foto Riina Varol
