Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatakse Peeter Krosmanni isikunäitus „Üks silmapilk ilusast elust“.

Näitusel on esitatud portreed, figuraalsed ja abstraktsed kompositsioonid ning maastikumaalid kunstniku viimase 35 aasta loomingust. Nende visuaalne keel liidab erinevaid kunstilisi suundi, kuid Kurlnekovi loomingus on selge püüd üldistada, stiliseerida ja abstrahheerida. Ta kujutab inimest, tema muresid, emotsioone, räägib olemise igavestest väärtustest ja maailma loomisest, emadusest ja lapsepõlvest, inimese hingest…

Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatakse OSA kunstikollektiivi (Olga Makaronskaja, Sonya Isupova ja Anastassia Šarõmova) näitus „Kultuurikoodid“.

Igal kevadel, kui lumi sulama hakkab ja ilm halliks pöörab, tean, et varsti tuleb päike. Märtsis ja aprillis on päike eriti ere ja kõrvetav. Sulanud lume ja põletava päikese koosmõjul tekib aeg, mil kogu maailm näib mattuvat tolmukihi alla. Jääb mulje nagu oleks maailm ära pleekinud.

Käsitöökeraamika – mõnus ja intiimne, muudab igapäevase koduse rutiini justkui meeliköitvaks rituaaliks. Söömine-joomine on igapäevased tegevused ning iga päev kasutatavad nõud peavad olema käepärased ja nauditavad. Mõtestatud, meile tähtsad ja meie nägu. Samuti on keraamiku tööprotsessis koht nii rutiinil kui rituaalil. Loomisrõõm on disaini lahutamatu osa.

Varemgi erinevates kooslustes koostööprojekte teinud kahe maalija ja ühe keraamiku ühisnäitus tegeleb peamiselt inimkeha temaatikaga. See on teiste inimeste jaoks kõige väljendusrikkam vormide kogum, millega võib lõputult töötada, ilma et kõik saaks edasi antud või ära öeldud. Kehakeele osa suhtlusest on väidetavalt 70–93%, aga kui kirjaoskamatud me selle lugemisel nii…

Näitusel on välja pandud enamuses suureformaadilised tööd: viis gobelääni ja viis tekstiilinstallatsiooni. Tööd on valminud autori enda teostuses põhiliselt 2000ndatel. Aukohal on siiski nelikümmend aastat tagasi loodud „Taganttuules“, mille esmaesitlus oli Moskva olümpia Tallinna purjeregati ajal just Tartus, Spordimuuseumis.

Neljapäeval, 30. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Ulvi Haagenseni isikunäitus „Arhiivist: Kogum kummalisi juhtumeid”.Näituse fiktiivseks autoriks on Olive Puuvill, kes teeb kunsti brikolöörina, klopsides, kõpitsedes ja nokitsedes seda kokku kõigest käepärasest. Seekord kombineerib ta mustreid, jooni, tekstuure ja valgust ning loob neist installatsiooni, kus objektid, situatsioonid, materjalid …

Reedel, 5. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis kogukonnanäitus „On ütlemata vinge teid kõiki näha!”. Näituse koostaja ja kujundaja on kunstnik ja kunstist kirjutaja Kaire Nurk.

Näitus koondab Tartu Kunstimajja valiku kiviraidur Volki keraamilisi skulptuure ning on nii Tartu Kunstnike Liidu tunnustus oma vanimale liikmele, kui ka akutrell-kuraatori Indrek Grigori siiras kummardus kunstitöötajast kolleegile.

Klaasidisainerid Pavlenkova, Oppi ja Jõgis moodustavad rühmitusse „Me sobime kokku” (MSK). Nende koostöö algas 2014. aastal Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas, kus ühiselt valmistati Stockholmi mööblimessil osalemiseks kannu ja joogiklaaside komplekt. Koostööna valmivad ka erinevad unikaaldisaini tarbenõud: joogiklaasid, kannud, karahvinid, vaasid, pokaalid ja kausid. Eesmärgiks on mängida erinevate kokkusobimise ja -sobitamise…

Näituse kuraator on Julia Polujanenkova (Tartu Kunstimuuseum).Katšanovskaja südamlik suhtumine maalitraditsioonidesse pärineb tema mitmekülgsest kunstiharidust Eestis ja Peterburis. Teoste sisu on aga seotud negatiivsete emotsioonidega, mida talle on tekitanud reaalne kunstnikuelu ja kunstniku roll tänases maailmas. Omaesimesel isiknäitusel Tartus loob Katšanovskaja väikese maailma, milles segunevadklassikaliste maalide pärand konserveerimisest inspireeritud installatsiooni javideoteosega.Kunstnik lisab: …