Wiiralti preemia ja Eesti nüüdisgraafika näitus on saanud Eesti kunstimaailma traditsiooniks, mille eesmärk on toetada, innustada ja ühendada loovautoreid eri põlvkondadest. Auhinda antakse välja iga kolme aasta tagant ning 2025. aastal toimub see juba üheksandat korda.
Sel aastal osales konkursil 227 teost 99 autorilt, millest žürii valis näitusele 80 tööd 55 kunstnikult. Avamisel kuulutati välja ka tänavused laureaadid:
-
Peapreemia – Vello Vinn
-
Ergutuspreemia – Maria Erikson
-
Nominendid – Sirje Eelma, Viktor Gurov, Helen Tago
Žürii esinaine oli Eesti Kunstiakadeemia professor Liina Siib. Žüriisse kuulusid ka 2022. aasta laureaadid Lauri Koppel ja Kadri Toom, Eesti Kunstimuuseumi kuraator Elnara Taidre, Eesti Kunstnike Liidu esindaja Elin Kard, Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige Loit Jõekalda, Eesti Rahvusraamatukogu esindaja Viktor Gurov ning ekspert Harry Liivrand.
Näitusel osalevad tuntud ja tunnustatud autorid, nende seas Raul Meel, Toomas Kuusing, Illimar Paul, Evi Tihemets, Lembe Ruben, Urmas Viik ja paljud teised. Kokku on esindatud eri põlvkondi ja tehnikaid, alates siiditrükist ja linoollõikest kuni akvarelli, joonistuse ja kaasaegsete eksperimentaalsete lähenemisteni.
Konkurss-näitust saadab Stuudio98 ruumis avatud varasemate laureaatide tööde ülevaatenäitus, kus on väljas Wiiralti preemia seniste võitjate looming alates Vive Tollist kuni viimaste laureaatideni.
Lisaks näitustele pakutakse publikule võimalust osa võtta graafika töötubadest, kus tutvustatakse reljeeftrüki- ja kuivnõela tehnikat. Töötoad toimuvad 20.09, 27.09, 4.10 ja 11.10 kell 13–15.30 ARSi kunstilinnaku Graafikakojas ning neid juhendab kunstnik Loit Jõekalda.
Wiiralti preemia sünd sai alguse 1996. aastal, kui väliseestlased Harry Männil ja Henry Radevall kinkisid Tallinna linnale 62 Eduard Wiiralti originaalteost tingimusega avada Rahvusraamatukogus alaline Wiiralti galerii. Sellest sümboolsest algatusest kasvas välja auhind, mis on tänaseks muutunud Eesti graafikakunsti üheks olulisemaks tunnustusvormiks.
Näitus on avatud ARS Projektiruumis ja Stuudio98-s kuni 16. oktoobrini 2025.
