Et sel aastal tähistatakse 200 aasta täitumist esimese permanentse foto sünnist, pööravad ka mõned näitused pilgu minevikku, otsides fotokunsti juuri ning taasavastades ajalooliseid tehnikaid. “Improviseeritud reaalsus: kaameravaba fotokunst” Pärnu Raekojas toob kokku kunstnikud, kes tegutsevad küll fotograafia valdkonnas, kuid kelle loomingust leiab eksperimentaalseid teoseid, kus fotoprotsess on toimunud ilma tavapärase fotokaamera vahenduseta. Näitusel võib avastada uues kuues esimesi fototehnoloogiaid (tsüanotüüpia, pinhole), aga ka eksperimentaalseid ja lõpetamata fotoprotsesse, kus kujutise loomisel on oma osa ümbritseval keskkonnal ning kunstnikust sõltumatutel faktoritel.
Samuti Marian Grau ja Jan Leo Grau kureeritud näitus “Fragmente Eesti XX sajandi fotokunstist” Pärnu Kunstnike Majas aga heidab üksikute, kuid kõnekate killukeste kaudu pilgu möödunud sajandi fotokunsti erinevatele suundadele ja arengutele Eestis. Pärnu Muuseumi kogudest on väljas ühed varasemad fotod (Erna Kreischmann, J. E. Cattley), mida võib tinglikult fotokunstiga seostada. Nõukogude perioodi kontseptuaalset fotokunsti esindavad näitusel Silver Vahtre linnaruumi ja inimkeha seoseid käsitlevad kollaažid, STODOMi fotorühmitusest tuntud Tanja Dobrovolskaja modernsed aktid ning Villu Jõgeva kontseptuaalsed maastikuvaated omaloodud objektide ja taimeinstallatsioonidega. Murrangulisi 1990ndaid esindavad näitusel De Studio, Herkki Erich Merila, Peeter Lauritsa, Arne Maasiku ja Tõnu Nooritsa teosed.
Pärnu keskraamatukogus on aga 28. märtsini üleval sel aastal juba 17. korda toimuv näitus „Pärnumaa Foto” – 52 fotot veerandsajalt autorilt, mis on kantud pealkirjast “NIMETU | UNTITLED”. Lisaks ootab raamatukogus publikut Danel Rinaldo analoogfotograafia väljapanek “Homage to CopperLeg + ILU”, mille kohta ütleb autor tutvustuseks nii: “Kõik, jah kõik saab alguse kubo-futuristlikust mustast ruudust. Kahtlemata paisutab kunst multiversumit. Apokalüpsikust ei pääse meist keegi ega miski. Isegi ILU. muutub kord tähetolmuks ning imetakse vaakumisse … Üheksa hõbeželatiinfotot on austusavaldus maestro Janno Bergmannile, heale sõbrale, kunstnikule ning tema eestveetavale Vaskjala loomeresidentuurile ja globaalsele kunstnikeringkonnale.” Raamatukogu trepigaleriis näeb aga Marko Toomasti seeriat “Betula pendula”, kus mustvalgetel fotodel püüavad raamatulaenutajate pilke arukased.
Endla teatri Sammassaal võõrustab aga märtsi lõpuni Ungari fotograafi Bálint Pörneczi näitust “Figurák” (“Figuurid”). Ungari ühe juhtiva päevalehe juures töötanud Pörnecz kolis läbipõlemise järel 2011. aastal Prantsusmaale. Mõni aasta hiljem leidis ta tee taas fotograafia juurde hakates telefoniga pildistama portreed inimestest, kes end oma töö kaudu teostavad. Peamiselt mustvalge fotoseeria eest pälvis ta Pariisi fotonäituse auhinna “Photo press zoom” (“Salon de la Photo 2015”).
Piilurgalerii Suur-Posti tänaval
Suur-Posti tänavale on aga sisse seatud Piilugalerii, uusim non-profit eragalerii suvepealinnas. #Piiurgalerii tähendab, et näitust on võimalik piiluda tänavalt läbi akna. Galeristiga kokkuleppel ja võimalusel ka lähemalt. 1. maini on galeriis üleval Janno Bergmanni isiknäitus “Kosmiline köök”, mis peatub kosmoseajastus 4.0, kus seni kättesaamatust kosmoseruumist on saamas midagi käega katsutavat ja personaalselt kogetavat. Tõenäoliselt enamik meist siiski kosmosesse veel ei pääse, kuid õnneks apkub Bergmann välja alternatiivse lähenduse oma köögis.
Vaata lähemalt Pärnu Fotofesti näituste infot NOBA kunstikaardilt.
Vaata fotogaleriid Fotofest 2022 avamisrallist!
