TÄHENDUSED. Piltvaibad Pallase tekstiiliosakonna metoodilisest fondist

1990ndate lõpuaastatel valminud töödes on tuntavat maalilisust, kavandite pintslitõmbed on mängulised, lisanduvad graafilised jooned ning kollaažile omane selgus ja lakoonilisus. Kõige varasem töö näitusel on Alide Zvorovski 1996. aastal valminud gobelään, mille hõõguvpunasel taustal troonib kummaline sajajalgne tool. 2000ndate algus toob kavandamise võimalustes muudatuse, esimesena valib oma idee teostamiseks fotorealistliku suuna Triinu Pungits teoses „Marilyn“. Siit edasi mängureeglid muutuvad ja piirid kaovad, kavandid valmivad kiht-kihilt, vaheldumisi paberil ja digitaalselt. Uuritakse oma elukeskkonda, mitmel aastal on teemaks Tartu linna vaated. Oluliseks muutuvad perekonnafotod ja juurte avastamine läbi mitmekordse tõlkimise ühest materjalist teise, töödes avalduvad ka ühiskonnakriitilised teemad. Digitaalse kavandamise võimalused on toonud töödesse täpsemad detailid, mis omakorda panevad proovile ka kuduja meisterlikkuse. Eva Mustonen teeb oma vaibas „Kleit“ veel sammu edasi, teostab esmalt materjalis oma mälestuste suvekleidi ning seejärel ilmub kleidi kandja gobeläänvaibale. Järgnevatel aastatel pöördub tähelepanu materjalidele, valmivad mitmed ebatraditsioonilised vormiotsinguga vaibad. Materjal kui mõjutaja ja määraja muutub kompositsioonides otsekui kaasautoriks.

Mitmel aastal on tudengid oma gobeläänidega edukalt kandideerinud rahvusvahelisel gobeläänikonkursil ATA Student Award, näitusesaalist leiab ka 2020. aastal konkursil esikoha pälvinud Marge Alliku gobelääniseeria Ice I-III. Viimaste aastate töödes mängivad olulist rolli inimsuhted, koos ja eraldi olemine. Mari-Triin Kirsi detailidest koosnev teos „Kodu“ toob vaatajani meenutuse kodusest tulbipeenrast, Anett Niine teos „Õed“ kujutab kahe õe omavahelisi suhteid, Liisi Tamme seeria „Naiste jutud“ paneb vaataja mõistatama juttude sisu ja jutuajamiste olulisuse üle. Yuuki Vähi säravate kujunditega gobelään „Hilisõhtune kohvipaus“ mängib reaalsuse ja ebareaalsuse piiril, kutsudes vaataja ootamatutest kujunditest koosnevasse muinasjutulisse maailma.

Näitusel eksponeeritud tööde autorid on: Marge Allik, Helen Kangro, Anett Niine, Liisi Tamm, Yuuki Vähi, Kail Kuresoo, Ester Must, Mari-Triin Kirs, Anneli Kurm, Helene Põdra (Puusep), Anastasia Rikk, Marielle Sari, Mairi Sild, Marta Tuulberg, Ilja Uhlinov, Birgit Uibo, Therese Ostrat (Sild), Maarja Leola, Liina Tiidor, Leelo Moor, Hertta Võido, Kairi Lentsius, Liis Somelar, Sarah Lend (Kopli), Ingrid Kõiv (Amarouche), Kristi Haav, Terje Salupuu, Mari Käosaar, Katre Kesküla (Piho), Eva Krustok (Sikka), Maarja Tamjärv, Thea Ilusmets, Margit Kullas, Eva Mustonen, Riin Palumets, Kaisa Reimand, Helen Valk-Varavin, Evelyn Reemann, Anu Raat, Siiri Kukk, Miina Leesment, Mariliis Alev, Katrin Trumm, Rane Riis, Diana Hints, Liis Pihlik, Kaidi Ploomipuu, Kaili Kalle, Marju Paal, Eva Jakovits, Helena Toots, Anniki Tropp, Hanna Korsar, Epp Katus, Triinu Pungits, Signe Friedenthal (Vilde), Mari Vaaderpall, Hanna Roosi, Heike Viigileht (Sepp), Alide Zvorovski.

Tudengite piltvaibasemestrit on läbi aastate juhendanud professor Aet Ollisaar, tööde valmimisele on kaasa aidanud osakonna meistrid Kaire Kukk, Veinika Västrik, Liina Kool ja Marju Roos.
Näituse kujundaja on Madis Liplap.
Näituse kuraatorid on Aet Ollisaar ja Madis Liplap.

Kehtivate koroonapiirangute ajal saab näitusega tutvuda läbi galerii Pallas akende ja telepildi, väljapanekust valmiva video ja virtuaaltuuri vahendusel.