SIGNE MARIE ANDERSEN

Minu selle näituse lähtepunkt on mõte, mida ma mõtlesin missa kui pideva üksuse kohta. Missa, mis sisaldab meie olemasolu, ajalugu ja tulevikku, lootusi ja hetki. Nagu ka meie aeg külastajatena. On pime, siis hele, siis jälle pime. Nende vahel on stseenid, kuhu me sisse ja välja kõnnime ja mis meid edasi viivad. Olen reisinud neid stseene uurima. Olen otsinud hetki, kus lahtine tegelikkus seab lavale. Olen otsinud inimesi hetkedel ja olukordades, kes räägiksid lugusid meie elust nüüd. Näitus hõlmab 22 uut fotot ja lühifilmi. Klaaskella sees istub väike pronkskuju. Tema nimi on Konstanse ja ta kehastab missat.
– Signe Marie Andersen, august 2019