Näituse „Eraldatuses“ keskseks tööks ning mõtteliseks lähtepunktiks on Ilja Kabakovi piltjutustus „Aknasse vahtiv Arhipov“, mis kujutab Arhipovi-nimelise tegelase sattumist haiglasse, kus eraldatus ja üksindus ta meeleseisundile üha laastavamat mõju avaldavad.

1990ndad tõid endaga kaasa ühiskondliku elu liberaliseerumise ja vabaturumajanduse, mis avaldas suurt mõju ka Eesti kultuuriruumile. Kunstnikud esitasid väljakutseid esteetilisele väljenduslaadile ning katsetasid kunsti piiridega. Kui üheksakümnendad olid noorusliku uljuse, energia ja uute võimaluste aeg, siis nullindatel hakkas eelneva kümnendi hoogne metsikus vaikselt raugema ja suurem osa kunstiväljast professionaliseeruma.

Tartu Kunstimuuseumil on suur rõõm koostöös Tuglase Seltsiga tuua publiku ette Soome helilooja ja erakoguja Juhani Komulaineni kollektsioon Eduard Wiiralti (1898–1954) loomingust. Kogujat ja kogutavat ühendab side Prantsusmaa ja Pariisiga, kus mõlemad on pikemalt elanud. Komulaineni pühendumine ja hoolimine Wiiralti pärandist väärib tunnustust.