MADLEN HIRTENTREU, JENNY GRÖNHOLM ja EVA MUSTONEN ”Idioodid”

Näitusel välja pandud teosed käsitlevad loomingulisust õpitud abitusena. Katsed ühendada argielu ning loomeprotsessi võtavad üha tragikoomilisemaid mõõtmeid. Kõik kolm kunstnikku on normaalse toimimisega justkui kimpus. Tööintervjuudel käimine muutub peenetundeliseks rollimänguks, kapsaste sisse tegemine „suuliseks pärimuseks” ning igapäevane kavatsus olla asjalik lõpeb sageli koerakuulutuste vahtimisega. Midagi on pidevalt nihkes, küll kontoarved, küll maailmavaated. Kunstnikutöö ühteaegu prestiižne, kuid vähe mõjujõudu omav positsioon ühiskonnas paneb end tundma kasutuna. Kuidas sõidelda tühisust? Kuidas leida iseküpsetatud aganaleivast iva? 

Kolm sõpra ja kolleegi – Jenny, Madlen ja Eva – on asunud nähtamatute vaenlastega donkihhotelikku võitlusesse, ja kuigi loll saab kirikuski peksa, võib järgmine päev äratada tuikavat pead ere päike. Unistame koos.

Madlen Hirtentreu (1993) loomingu keskseks teemaks on vaimne ja füüsiline territoriaalne piiratus, millest väljapääsemiseks leiutatakse üha uusi võtteid olukorraga manipuleerimiseks. Tema kineetilisi skulptuure, installatsioone ja performance’eid iseloomustab frankensteinlik tehnika ja ihuliku õõva kokku sulatamine, absurdilembus ning eklektiline materjalivalik. Viimane omandab töödes sageli arhiveerija ja tunnete salvestaja rolli. Hirtentreu on õppinud Itaalias visuaalkultuuri ja majandust ning lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonna magistrikraadiga. Ta osaleb mõõdukalt projektides ja näitustel Eestis ja väljaspool ning on tegev ka teistel väljadel, olgu selleks laborilaud, tehas või kontoritool. Hetkel elab ja töötab Tallinnas.

Peamiselt maalikunstnikuna tegutsev Jenny Grönholm (1988) kujutab oma teostel argiseid motiive loomadest ja inimestest oma elus. Muidu helged päevapildid on looritatud vankumatult nukrameelsesse koloriiti, mis muudab need vaatajale justkui kättesaamatuks ning ebausaldatavaks. Nii mõjuvad stseenid tema maalidel pigem esilekerkivate mälupiltide kui reaalsete olukordadena. Sageli koonduvad tööd seeriateks, kus üks ja sama motiiv kordub, rõhutades veelgi ajalist ebamäärasust ning väljapääsmatust unenäolisest olukorrast. Kummastavalt üksluine igapäevaelu pole Grönholmi maalides lõppkokkuvõttes ängistav, sest korduvuse aktsepteerimisel saabub ka hell rahu. Jenny Grönholm on omandanud bakalaureuse kraadi Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonnas ning magistrikraadi samas installatsiooni ja skulptuuri osakonnas. Ta on osalenud isik- ja grupinäitustel Eestis ja välismaal. Praegu jagab ta oma aega Virtsu ja Tallinna vahel, tegeledes loomingu ning metskitsede vaatlemisega.

Eva Mustonen’i (1986) loomingus domineerivad isiklikku laadi jutustused, mille edasi andmiseks kombineerib ta omavahel nii aeganõudvaid tekstiilitehnikaid, kohmakat puutööd, päevikulaadseid tekstikatkeid, igapäevaste toimetuste produkte kui ka „kaltsukatest” leitud asju. Tema humoorikad installatsioonid on kantud do it yourselfesteetikast. Mustoneni teosed on vaadeldavad feministliku kunsti võtmes, kus privaatsele võib tihti omistada poliitilist kõnekust. Eva Mustonen on õppinud tekstiili ja semiootikat Tartus ja Göteborgis, täiendanud end installatsiooni ja skulptuuri erialal Eesti Kunstiakadeemias. Elab ja töötab hetkel Tallinnas.