Maagia Puudutus

Marko Toomast on sündinud 1970. aastal Pärnus. Ta on täiendanud ennast fotograafia alal nii Gammleby fotokoolis kui ka Academia Valandis Rootsis. Ta on töötanud aastaid fotoassistendina mainekate Rootsi fotograafide, Elisabeth Ohlson Wallini ja Christer Janssoni ateljeedes. Foto vastu tärkas Marko Toomastil huvi juba lapsena. 12 aastaselt sattus ta Aado Viigi fotoringi ning oli selge, et foto lummas teda. “Fotol tundus olevat mingi „aura”. Selles oli peidus salapära. Pimikus veedetud aeg oli täis maagiat, mis on salvestunud kehamällu ja pole tänaseni kadunud,” kirjeldab kunstnik oma esimesi kokkupuuteid fotoga. Kui paljud jõuavad oma kutsumuseni mööda keerulisi teid ja eksimusi, siis Toomasti jaoks tuli äratundmine kohe. Fotograafiat Peab Toomast oma peamiseks väljendusvaheldiks. Silmaks, meeleks ja südameks – need on põhilised filtrid, millest kõik visuaalselt tajutav läbi voolab.

Fotograafia andunud fänn võib olla ka tänasel päeval, kus võidukäiku on tegemas digifotograafia. Sest põhimõte ja foto olemus on ju sama – lihtsalt keemia lõhn on kadunud! Toomastit paelub fotograafia juures selle mitmekesisus ning võimalus läheneda fotokunstile kui žanrile läbi väga erinevate käsitluste ja vaatepunktide. Toomast ise läheneb fotokunstile kui mängule ning keskne koht selles protsessis on eksperimenteerimisel. Huvitavaks peab ta ka tehnoloogia võimaluste kaasamist loomeprotsessi.

Oma loomingus annab Toomast võimaluse juhusele — tihti töötleb ta algseid kujundeid, kuni sünnib midagi uut. Stiililt iseloomustab tema töid graafilisus ja minimalistlik pildikeel ning mõjutusi võib otsida eelkõige puhtast ja kargest Skandinaavia fotokunstist. Kuna osa Toomasti fotoalasest tegevusest on möödunud Rootsis, on põhjamaine esteetika tema teostes iseenesest mõistetav.

Antud näitusega uurib Marko Toomast fotot kui esteetilist objekti. Väljapanek koosneb viimase viie aasta jooksul sündinud töödest ja olulistest momentidest. Et kunstnik lähtub oma loomingus paljuski sisemistest impulssidest, kannavad need teod ekspressiivset sõnumit. Paljudel tööde puhul on inspiratsiooni ammutatud muusikast, aga ka kirjandusest ja kunstist laiemalt. Teoseid on mõjutanud Miles Davis’e muusika, mille autor leiab olevat eriti fotogeenilise. Oma impulsi seeria kujunemiseks just selliseks, nagu ta on, on andnud ka palju tsiteeritud fotokunstnike “piibel” Roland Barthes’i „Camera Lucida”, milles on veidi nukker alatoon, kuid mis pakub foto analüüsimiseks väga huvitavaid lähtekohti. Suured tänud kõikidele lähedastele ja õpetajatele ning ka neile, kes mind selles protsessis ükskõik mis viisil toetanud. Tänu teile olen saanud fotograafiat ja selle mitmekülgseid võimalusi iga nurga alt avastada!

NB! Kunstnik on igapäevaselt galeriis kohal ja on valmis tekkinud küsimustele vastama ja soovi korral teoseid lähemalt selgitama. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital