Checking the miracle

“Antud näitus käsitleb meie hinge-maailma ja neti-keskkondade kokkupõrget ning kuidas see meie maailmatunnetust mõjutab. Kohtuvad aus, avatud ja haavatav pärismaalim ning mõistmatu eesmärgiga, elu imiteeriv tehismaailm. Kuidas maailmapildi fragmenteerimine ja polarisatsioon hakkab meid lahutama olemise ime tundmisest. Kuidas me moonduva minapildiga püüdleme tagasi loomuliku tunnetuse sisse ja paralleelmaailmad, mis sellest sünnivad,“ kommenteerib kunstnik ja näituse idee autor Andro Kööp. “Olemise imelisuse äratundmine ei saa olla otsuse küsimus. Ime ei lase ennast tuvastada. See on sisemaailma seisund, mis juhatab meid ime tundmiseni. Abstraktne kunst, nagu muusikagi, on võti vaataja enda sisemaailma, otsetee iseendasse. Abstraktne kunst ei ütle ette, milline see lugu on, sest see on sinu lugu ja see võib iga kord olla erinev..”

ANDRO KÖÖP

Andro Kööp (s. 1967) on olnud tuntud nii radikaalse avangardkunstniku, disaineri kui sisekujundajana, mis lisab tema teemavalikule korraga nii sotsiaalseid, mängulisi kui dekoratiivseid aspekte. Kunstniku tööd on alati rohkem või vähem ruumilised. Uuenduslikud, 3-mõõtmelised, installatiivsed monumentaalsed maalid käsitlevad imelisust meie ümber ning meie sisemaailmas ja inimese suhestumist selle imelisusega praeguses info- ja manipulatsiooni-tulvas. Osad meist suudavad olemise imelisusel endit puudutada lasta ja kogeda õnne ning rännata erakordsetel mõistmise- ja tundetasanditel. Osad meist aga rähklevad ja pürgivad etteantud valemite järgi, kaotades ühenduse nii enda kui kõiksuse olemusega. (Seda viimast, pimedusega löödud olukorda Andro oma teostes ei kajasta.)

JOHANN KÖÖP

Johann Kööp (s. 1997) on hetkel Londonis elav noor Eesti fotokunstnik. Oma kunstiga visualiseerib Kööp kollektiivseid ja isiklikke kogemusi suhtlusvõrgustikes. Kunstniku subjektiivsed kogemused põrkuvad vastu reaalsust, millest sünnib uusi sürreaalseid veidra huumoriga olukordi. Füüsilised materjalid on leidnud vaimsest maailmast endale uued tähendused ja ülesanded, nad on saanud osaks identiteedist. Uus, oma vormi otsiv dimensioon püsib justkui vaevu koos. Teostel kujutatud stseenid trügivad sellest paralleelmaailmast tagasi igapäeva reaalsusesse. Nende kahe maailma kohtumine toob selgust ja aitab mõista vaimset problemaatikat ning võimaliku ärevuse ja ülemõtlemise tausta.

URMAS PUHKAN

Urmas Puhkan (s.1967) on eesti keraamik. Ta lõpetas 1992. aastal Eesti Kunstiakadeemia keraamika erialal. Juba õpingute ajal osales ta näitustel ning on 1988. aastast tegutseva kunstirühmituse Neoeksprepost asutaja. Ta on loonud skulpturaalset keraamikat, kureerinud keraamika näituseid nii Eestis, kui ka välismaal ning olnud üheks ARS Keraamikakeskuse algatajaks. Autori värskeim looming koosneb esmapilgul juhusliku vormiga objektidest, mis on tegelikult tardunud hetk vastandlike vormide ootamatus liikumises. Vormid on kõnelemas materiaalset dialoogi. Keraamika kehastab selles koosluses ihu oma haavatavuses, puidust tikud on ärritaja, ergutaja rollis. Milline saab olema olukord peale seda ergutust, seda me veel ei tea.