Väljapanek on väga eriline, sest tegemist on kahe kunstivormi ülese või siis ühelt-teisele liikunud loomevormi koostöö tulem. Kalligraafia, mis kreeka keeles tähendab ilusaid tähti, on käsitsi kirjutamise kunst. 700. aasta paiku oli katoliku kloostritel oluline roll Euroopa esimese standardiseeritud kirja arendamisel. Sellest ajast alates on lääne kalligraafia hõlmanud teatud spetsiifilisi jooni, nagu näiteks iga peatüki esimese tähe valgustamine. Tatiana valgustab kalligraafiliste sõnumite ja voolavate joonte kaudu selle ajaloolist võlu ning liigutab seda tänapäevasesse minimalistlikku vormi.
Aastast 2010, peale saabumist Tallinnasse, sukeldus Tatiana iidse kalligraafiakunsti õpingutesse. Sellest alates, uurides ja tundma õppides Euroopa ja vanaslaavi kalligraafia pärandit, imetleb ta jätkuvalt suurte mineviku meistrite jäetud rikast ja hinnalist pärandit. See on Tatiana sõnul kaunim ja jõulisem osa meie kultuuriväärtusest, mida ei tohiks jääda unustusse. Ja nii on tal rõõm omada võimalust, mitte ainult hoida, vaid ka arendada seda kaunist kunsti, õpetades Tallinna Kalligraafia Koolis. Peale põhialuste omandamist tundis kunstnik võimekust eksperimenteerida ja liikuda väljapoole kalligraafia vormidest. Tema kunst väljendub nüüd uutes voolavates vormides ja materjalides. Ühendades kalligraafia kunsti ehete valmistamisega, on Tatiana kompositsioonid alkeemiliselt muundudes väljendunud väärismetallis.
Tatiana, Sa oled lõpetanud A.L. Štiglitsinimelise St. Peterburgi Kunsti ja Tööstusakadeemia maali- ja restaureerimisosakonna. Kas Sa siiani maalid/ tegeled restaureerimisega?
Ei, ma ei restaureeri ega maali praegu, kogu mu tähelepanu on nüüd suunatud kalligraafia täiustamisele ja uue minu jaok ehtesuuna ehitamisele. Olen ehtekunsti õppinud ainult alates 2020. aastast.
Kuidas Sa seletaksid seda transformatsiooni ühelt kunstikeelelt teisele? Kuidas ühtäkki kalligraafia väljendus ehtekunsti vormi kaudu?
Paar aastat tagasi tegelesin oma kalligraafia isikunäituse „Looduseruunid” loomisega. See ei olnud ainult kalligraafiapaberil, vaid ka metallist seinapannood ja siis tekkis mõte, et tahaksin oma kalligraafia näitust täiendada ehetega.
Täiuslik tähe kirjutamine on kui juveeliiri töö ja kalligraafia peensus meenutab niivõrd eheteloomis peenust.
Nii sai minu kalligraafia tasapisi uue ehtevormi.
Kas võib öelda, et Tallinnasse saabudes aitas iidse kalligraafia ja slaavi kultuuri uurimine sul paremini kohaneda siinse kultuuri- ja ühiskonnaga?
Jah, see on täiesti õige. Minu õpetaja Heino Kivihall, kahtlemata Eesti parim kalligraaf, inspireeris mind oma loovusega kalligraafiaga tegelema ja seda õppima. Mul oli tohutu stiimul harjutada ja õppida eesti keelt koos kalligraafiapraktikaga, et õpetajast paremini aru saada ja end kursustel paremini tunda ja lugeda eesti keeles kalligraafia ajaloost raamatuid. Hiljem hakkasin ka ise eesti keeles kalligraafiat õpetama. Kahtlemata aitas see mul siin kohaneda.
Sa ütled oma väljapaneku kirjelduses, et sa proovisid erinevaid viise, kuidas kalligraafia võiks oma kuju leida. Milliste kunstivormidega Sa katsetasid?
See oli pigem katsetused tähtede vormidega, millegi uue otsimine ja erinevatel pindadel kirjutamine (tekstiil, keraamika, puit, klaas). Kuid metall osutus mulle kõige lähedasemaks, nii et tahtsin seda teed jätkata.
Miks just ehtekunst? Ja kuidas see erineb just Sinu personaalses vaates teistest loomeprotsessidest? Mis on ehtekunsti võlu?
Oh, ma võin sellest pikalt rääkida.
Esiteks köidab mind metallist ehete juures uskumatult see kontrast millestki väga tugevast, igavesest ja samas nii haprast, õhukesest ja väikesest.
Asjaolu, et sama metallitükk võib võtta lõpmatult erinevaid kujundeid, edastada erinevaid meeleolusid – tundub, et selles ongi ehtekunsti võlu.
Mulle meeldib väga ka mõte, et saab kanda neid tähendusi, mis on sulle lähedased (sõnad, tekstid, tähed) ja vaimsed väärtused võivad omandada materiaalse väärtuse – väärismetallides, hõbedas, kullas koos vääriskividega.
Ja see on õnn, et suudan oma aastatepikkust kalligraafiakogemust kasutades ja tähevorme muutes anda edasi erinevaid emotsioone ja meeleolusid, mida tekstid sisaldavad. Ja ka isiklikult, et inimene valiks endale sobiva kalligraafia stiili. Samal ajal tuletada inimestele meelde unustatud ja nii ilusat kalligraafia kunsti ning käekirja ilu ja väärtust.
Väga kujundlikud vormid ja peened jooned ühendavad Sinu ehteloomingut kalligraafiaga. Kuid, kas on ka midagi, mis jääb silmale nähtamatuks?
Iga minu ehe sisaldab fraasi, sõnu või tähti. Kalligraafina huvitab mind väga tähtede kujuga mängimine ja kalligraafiliste kompositsioonide loomine, mistõttu eemaldun lihtsalt info edastamisest tavaliste loetavate tähtedega. Seetõttu on mu kirjad mõni kord nii moondunud ja omandavad abstraktse ja dekoratiivset iseloomu, et kalligraafiast kaugel olev inimene ei tunne praktiliselt tähti ära, kuid soovi korral saab šifreeritud sõnumi lahti harutada.
Kuidas sa tunned, kas Sinu juured mõjutavad ka sinu loomeprotsessi ja kui, siis kuidas?
Jah, minu juured mõjutavad küll minu loovust. Lisaks ladina kalligraafia õppimisele praktiseerin ja täiendan end sama armastusega vanaslaavi kalligraafias, minu töös sujub üks sujuvalt teise. Väga sageli võib minu ehetest leida vana slaavikirjaga põimitud ladinakeelseid tekste või slaavikursiiv kirja elemente. Kasvasin ka üles põhjas, Siberis. Armastus põhjamaise looduse ja minimalismi vastu peegeldub kahtlemata ka minu loomingus.
Räägi meile endast midagi huvitavat, mida me veel ei tea.
Võib olla peaksin ütlema, kui huvitavalt kujunes mu saatus. Pidin läbima pika tee Siberist Eestisse, et oma loomingulise potentsiaali avastada ja oma tee leida. Et jõuda Ukraina kultuurikeskusse (kuna nad korraldavad kalligraafia kursusi), et Eesti maa saaks minu mugavaimaks koduks ja ukrainlased Eestis on mu lähimad sõbrad. Kalligraafiast on praeguseks saanud suurepärane baas, et läbida uskumatult põnev ja kaunis ehte kunsti tee.
