30. augustil kell 17 avatakse Vana-Võromaa Kultuurikoja galeriis Ahti Seppeti isikunäitus „Taevas ja maa“.
Kolmeosalise näituse üht osa – „Raskolnikov“ – on ehk lihtsam mõista ja hoomata nendel vaatajatel, kes on lugenud Dostojevski romaani „Kuritöö ja karistus“. Seoses sõjaga Ukrainas tundub kuritöö ja karistusega seotud teema eriti aktuaalne. Saab ju loominguga tegeldes liikuda mõttes ruumipunktidesse, mis ajaliselt-kauguselt kättesaamatud. Sellele aitavad kaasa tänapäevased infovood, mis toovad välja ka meie oma poliitikute edevuse, ärimeeste ahnuse, valitseva kurjuse varjatud ja nähtavad mõjud. Eksponeeritud on graafika, maal, skulptuur.
Näituse teise osa moodustavad reljeefsed loodusmaalid ühisnimetajaga „Taevas ja maa“ ning nendes töödes arutleb kunstnik selle üle, mis õigustus on kunstiga tegelemisel. Seppeti enda jaoks on selleks töö huvitavus ja ta loodab, et see, mis on pakkunud esteetilist rahuldust ja naudingut tegijale, pakub seda ka vaatajale.
Väljapaneku kolmandas osas „Ehe kui väikevorm“ kutsub kunstnik kaasa mõtlema skulpturaalse väikevormi – ehte üle. Näitusel eksponeeritud ehete loomiseks on Seppet saanud inspiratsiooni hiina, jaapani ja korea kultuurist, põhilise innustuse loometööks on andnud aga ikkagi naine.
Ahti Seppet (snd 1953) on lõpetanud Tartu Kunstikoolis puidu kunstilise kujundamise eriala. Ta on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kujurite Ühenduse ja grupi Para liige. Skulptuuris on tema lemmikmaterjaliks pronks, alumiinium, puu, keraamika ja paber. Teda on loojana kõnetanud nii ajas ja ruumis muutuvad sotsiaal-poliitilised kui ka igavikulised teemad.
Ta on esinenud näitustel Eestis, Saksamaal, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Ungaris, Prantsusmaal, USAs ja Venemaal. Teda on tunnustatud Kristjan Raua, Ado Vabbe ja Anton Starkopfi preemiaga.
Galerii tegevust toetab Eesti Kultuurkapital.
