Personaalsuse temaatika on tänapäeva fotograafias esil kogu rikkalikku ja mitmekülgse visuaalkultuuri taustal. Inimesed on harjunud oma igapäevaelu ja isiklikke kogemusi piltidena jäädvustama ja jagama. Need fotod moodustavad kokku lõputu voo, mis jääb intiimse ja avaliku piirile ja hoiab seda piiri pidevas muutumises. Personaalne fotograafia tegeleb isiku TUNNETE STRUKTUURIGA: vahendab tema isiklikke, argiseid ja efemeerseid kogemusi. Just personaalse fotograafiaga ja selle funktsioonidega on autor tegelenud nii teoreetilistes uurimustes kui pildistamise praktikas, mille keskseks küsimuseks on: miks inimesed üldse oma argipäeva pildistavad ja neid fotosid jagavad?
Selles, et inimesed jäädvustavad oma igapäevaelu, on erinevaid ambitsioone — selles on soov oma ümbritsevat kirjaldada (foto on kiire ja detailne info vahendaja) ja mäletada (foto kannab nii infot kui ka emotsioone). Aga üha kesksemaks on saanud vajadus läbi fotode oma ümbritsevat ja sealjuures iseennast mõtestada, uusi tähendusi luua. Pildistamise lihtsus ja kättesaadavus on arendanud inimeste oskust ja soovi oma kogemusi visuaalselt edasi anda ja teistega läbi piltide suhelda. Läbi personaalsete fotode väljendatakse, kuidas ise enneast nähakse ja tahetakse näha, mäletada ja teistele esitleda.
Näitus „TUNNETE STRUKTUUR/ Argipäevast, tähendusloomest ja lapsepõlve nostalgiast” vahendab autori argiseid hetki, milles tema on enda jaoks tähendust leidnud. Ta mõtestab omenda kogemust emana ja püüab sealjuures lapsepõlvele laiemat tähendust anda. Fotod väljendavad ühte personaalset pilku oma argipäevale ja kompavad piire isikliku ja avaliku vahel.
Näitust toetavad Tartu Kultuurkapital ja Aparaaditehas.
