Silueti mõiste tekkis Prantsusmaal 18. sajandi teisel poolel, viidates portreetehnikale, mille puhul kujutatakse näokontuure profiilis varjuna. Tehnika nimi viitab naljatlemisi Etienne de Silhouette’ile (1709-1767), Louis XV aegsele Prantsusmaa rahandusministrile, kellest sai käilakuju tema jõulise halduspoliitika tõttu, mida iseloomustas äärmine kokkuhoidlikkus ja isegi kuninga kulude kärpimine. Tema nimi hakkas tähistama kedagi, kes kulutab vähe, sööb vähe.
Kuid kontuurpilt on tihedalt seotud ka maalikunstiga. Sellest kirjutab juba Plinius vanem, Loodusloo raamatus (raamatud 34 ja 35, u. 77–79 pKr): “Meil pole kindlaid teadmisi maalikunsti algusest /…/ egiptlased kinnitavad, et see leiutati nende seas kuus tuhat aastat enne, kui see jõudis Kreekasse /…/ mis puutub kreeklastesse, siis mõned ütlevad, et see leiutati Sicyonis, teised Korintoses, kuid kõik nõustuvad, et see sai alguse joonte tõmbamisest inimese varju ümber”
Sicyoni keraamik Butades oli esimene, kes leiutas portreede vormimise kunsti reljeefse siluetina. Selle avastuse tegi ta oma tütre kaudu; kes sügavalt armununa noormehesse, kes kavatses lahkuda pikale teekonnale, joonistas lambivalguses tema näoprofiili seinale. Seda nähes modelleeris isa piirjoonte järgi savitahvlile reljeefse näo, mis seejärel koos teiste keraamiliste esemetega tules põletati.
Andrei Maksimjuk kommenteerib oma näitus: „Sõnast siluett sain inspiratsiooni, kuna oma töödes käitun savimeistrile sarnaselt, kuid siis maalikunstnikuna. Loon figuuride piirjooni, annan neile kuju ning vormi ja lõpuks täidan väga õhukeste värvikihtidega.“ Ta jätkab: „Mulle meeldib ka silueti mõiste ise, sest kasutan töödes äärmiselt vähe värve nii paleti, kui koguse mõttes.“
Näituse maaliseeria peategelane on valgus, kuid see on sünge valgus. Paljud teoste kirjeldamiseks kasutatavad sõnad viitavad traditsioonilistele astroloogilistele uskumustele. Planeet Saturn on astroloogias seotud mõjudega, mis tekitavad melanhooliat, refleksiivsust ja unenäolisust. Saturn viitab millelegi või kellelegi, kes kaldub mõtisklustele, on veidi sünge ja meditatiivne.
Melanhoolia ei ole lihtsalt igasugune kurbus, nagu Victor Hugo kirjutas, vaid “melanhoolia on õnn olla kurb”. Kurbus ei ole alati halb – kurb, tagasihoidlik naeratus ilma igasuguse kärata võib olla täis peegeldusi, mis rikastab nagu viljakas vihm vaheldumisi rõõmsa päikesega.
Andrei Maksimjuk (s. 1976) on Eesti maalikunstnik, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia nii bakalaureuse kui magistriõppes ning saanud magistrikraadi ka Milano Brera Kaunite Kunstide Akadeemiast, Itaalias. Lisaks tegutsemisele kunstnikuna, on Maksimjuk olnud ka õpetaja, restauraator, näituste korraldaja ja disainer.
Näitus jääb avatuks kuni 9. märtsini 2024.
www.artrovert.ee
FB: #artrovertgalerii
IG: @artovertgalerii
Lisainfo:
Siim Raie
Artrovert galerii
Turu plats 3, Nõmme, Tallinn
