Alates 5. oktoobrist on Allee Vana-Viru 11a galeriis avatud näitus “Eesti kunstnik August Albo – iluelamuste maalija New Yorgist”. Suurupis sündinud, kuid Ameerika Ühendriikides endale nime teinud kunstniku esimene isikunäitus Eestis tähistab tema 130. sünniaastapäeva. Sel puhul on kuraatorid Harry Liivrand ja Katre Palm välja valinud 40 teost, mis alles viimastel aastatel läbi Viini ja USA kunstikollektsioonide Eesti erakogudesse on jõudnud.
Albo looming on alles sügavamat avastust ootav nii eesti kunstivälja professionaalidele kui laiemale publikule. See on lisand eesti kunsti ajalukku. Eesti kunstiloo kontekstis on tegemist omamoodi kurioosumiga kui mõelda teemadele ja stiilile, millega August Albo USAs läbi lõi ning endale nime tegi, kuid sellisena rikastab ta meie ettekujutust välismaal ja paguluses tegutsenud eesti kunstnike eneseteostamise võimalustest kohalikus konkurentsitihedas kunstielus kaasa lüüa ja elukutselise maalijana leiba teenida.
Samas tuleb Albo hilisemat säilinud pärandit analüüsides arvestada selle tugeva autobiograafilisusega: õppinud ka klassikalist tantsu ja muusikat, jäädvustab ta balleti- ja ballistseene ning lavastab muusikateemalisi vaikelusid. Sealjuures on Albo koloriit, fotograafiliselt täpne stiil ja populaarsed žanrid nagu traditsionalistlikud loodus- ja külavaated ning armsad lastepildid main-stream tollases Ameerikas, mille populaarsuse pidi tagama kujutatava illusoorne tõetruudus ja igal juhul salongikunstile omase iluelamuse pakkumine. Sama väljenduslaad, mida tänapäeval seostatakse ka camp-esteetikaga, valitses reklaamis ja tarbegraafikas. Meisterlikud on August Albo tromp-i´oeili efektiga (ülimalt tõetruult maalitud esemed paistavad kompositsioonis ulatuvat pildipinnalt välja) natüürmordid, võib-olla, et kõige paremad sellise kujutusviisi näited eesti kunstis üldse. August Albo tegi USAs aga tuntuks ikooniliseks nimetatud realistlik maal „Free as the wind“ (Vaba kui tuul) pöörases tempos jooksvast kolmest metsikust hobusest. Teose reproduktsioone müüdi Ameerikas massitiraažides ning tänaseks on selle pildi oksjonihind tõusnud 65 000 dollarini.
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud Albo naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. 1921. aastal pälvis ta I auhinnad nii Eesti Vabariigi paberrahade kavandite kui Lydia Koidula mälestussamba kavandi eest. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922 Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. Seal alustas ta skulptuuriõpinguid ja kavandas hauasambaid, kuid asus õppima ka balletti ja viiulimängu. Seejärel reisis ta Šveitsis, Itaalias, Hispaanias ja peatus pikemalt Londonis, töötades seal seinamaalija ja teatridekoraatorina. Enne II maailmasõda naasis Albo Pariisi, kavandades reisi ka Eestisse, kuid sõja tõttu jäi Berliini, kus jätkas maaliõpingutega põhiliselt portreede ja maastikumaali alal.
1951 emigreerus Albo USAsse ja osales kuni 1954. aastani eesti kunstinäitustel New Yorgi Eesti Majas, tõenäoliselt võib tema maalitud eestlaste portreid leida nii mõnestki ameerika-eestlase kodust. Just Ameerikas muutis ta vastavalt publiku maitsele oma kunstilaadi konservatiivseks (tema varasemat loomingut on peetud isegi abstraktseks) ning Suures Õunas leidis ta oma töödele kollektsionäärid (Boris Wilnitsky Viinis, Donald Bonnist Cord New Yorgis). Produktiivse maalijana kasutas ta muuseas erinevate žanrite puhul autorina pseudonüüme (Rod Palmer, A. Curtis), mis lisab tema loomelukku üksjagu põnevust. Albo kui maalija tuntust ja edukust märgib fakt, et tema kahte balletistseeniga maali kasutas USA heliplaadifirma 1960. aastatel oma kahe klassikalise muusika LP kaaneümbrisel.
Albo oma teoseid küll ei dateerinud, kuid et Allee näituse tööd pärinevad kindlasti tema USA-perioodist, võib arvata, et need on loodud 1950-1960.aastatel, välja arvatud kaks figuraalset kompositsiooni (joovad mungad ja naisakt), mille kuraatorid stiilikriitiliselt paigutavad pigem 1930. aastatesse.
Kõik eksponaadid kuuluvad mitmele eesti erakogujale, kellele näitusele laenutamise ning laiemale publikule tutvustamise eest suur aitäh.
Näitus jääb avatuks 6. septembrist kuni 3. oktoobrini Allee Vana-Viru 11a galeriis (T-R 12.30-18, L 12-16) ning 15. septembril kell 17.00 toimub ka vestlusõhtu kuraatorite ning Albo entusiasti Robert Alexander Reiteriga.
